• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Merelaevandus pandi eile erastamisele

    Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul jääb pärast erastamist riigi kätte 30 protsenti ja erainvestoritele 70 protsenti aktsiaid. Müüki pandud aktsiate eest saadud rahalised vahendid investeeritakse Sarneti sõnade kohaselt tagasi laevandusfirmasse.
    Sarneti sõnul pole seni veel võetud vastu otsust, mis saab edaspidi riigile jäävatest aktsiatest, kuid välistatud pole, et see osa pannakse tulevikus müüki erastamisväärtpaberite eest. Hetkel ei saa seda Sarneti kinnitusel läbi viia, kuna veel on lahendamata laevaregistri ja nende erinevate riikide lippude all sõitmisega seotud küsimused.
    Eesti Merelaevanduse juhatus tegi enne erastamise ametlikku väljakuulutamist erastamisagentuurile ettepaneku panna aktsiakapitali laiendamise teel müüki just 70 protsenti aktsiaid.
    Erastamisagentuur müüb Eesti Merelaevanduse aktsiaid kaheetapilise eelläbirääkimistega pakkumise korras. Pakkumisel osalemiseks tuleb soovijatel end erastamisagentuuris registreerida 3. oktoobriks. Erastamisagentuurist öeldi, et agentuur teatab registreerunutele pakkumise esimese etapi tingimused ja esimese etapi tähtajad kahe kuu jooksul alates 3. oktoobrist.
    BNSi andmeil on Eesti Merelaevanduse erastamisest huvitatud AS Talinvest, AS Hansa Investeeringud ja Taani kontsern A. P. MÖller Group. Viimane erastas Loksa laevaremonditehase ja tema tütarfirma Maersk Air erastab RASi Estonian Airi. Ühegi nimetatud firma esindajad pole veel kinnitanud oma osalemist Eesti Merelaevanduse erastamisel.
    Eesti Merelaevanduse peadirektor Toivo Ninnas on varem öelnud, et ta pooldab firma erastamist. Oma seisukohta põhjendas ta sellega, et kuna laevaäri nõuab väga operatiivset tegutsemist, siis saab erafirma sellega paremini hakkama kui riigifirma.
    Ninnas on avaldanud arvamust, et erastamisel osalevate firmade finantsseis peab olema väga hea. Tema hinnangul tuleb Eesti Merelaevandus erastada tervikuna, aktsiate müügi teel.
    Ninnas on avaldanud arvamust, et erastaja või erastajate üks esimesi samme võiks olla firma aktsiate viimine börsile. Tema sõnul on Eesti riigi seisukohalt oluline, et pärast erastamist säiliks Eesti lipp merelaevanduse laevadel.
    Eesti Merelaevandus uuendab oma laevastikku kolm aastat tagasi Eesti valitsuse poolt vastu võetud ettevõtte saneerimisprogrammi alusel.
    Eesti Merelaevanduse peadirektori asetäitja Jaan Kalmus on öelnud, et uute laevade ostmist finantseeritakse krediitidega, mis on saadud Inglise ja Saksa pankadelt.
    Eesti Merelaevandusele kuulub praegu 47 laeva ja firmas töötab 2385 inimest. Ettevõtte esimese poolaasta käive oli 587 miljonit krooni ja eelmise aasta puhaskasum 101,2 miljonit krooni.
    Eesti Merelaevanduse aktsiakapitali suurus on Toivo Ninnase hinnangul ligi 120 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Miks Euroopa kardab Giorgia Melonit?
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.