Kinnisvara hindamine meenutab naljanumbrit

ASil Multiehitus oli vaja hinnata ühte Männikul asuvat kauplust. Juhatuse esimehe Risto Kirsipuu sõnul telliti hindamine neljalt erinevalt kinnisvarabüroolt. Kõige väiksem pakkumine oli 500 000 krooni, suurim 1 700 000 krooni.

ASi Multiehitus projektijuhi Urmas Käo sõnul on selline olukord hämmastav. «Oleks arusaadav, kui hinnad kõiguksid 10--20 protsenti, konkreetsete hinnakääride puhul on tunne, nagu vaataksid maaklerid vara väärtuse määramisel lakke,» on Käo hämmingus. «Huvitav on veel see, et ühe hindamist läbiviinud kinnisvarabüroo esindajad ei käinud maja väärtuse määramisel isegi keldris ega teisel korrusel,» ütles Käo. «Hoone võtsime oma bilanssi 1 240 000 krooniga,» lisas ta.

Kinnisvarabüroo Ober Haus hindaja Randel Vuksile tundub hindamisel tekkinud 1 200 000kroonine vahemik liiga suur. «Põhjus võib peituda kaubanduspindade keerukas hindamises, näiteks eluruumide hindamine on oluliselt lihtsam,» ütles ta. Arvesse tuleb võtta kaubanduspindade täituvusprotsenti, asukohta, võimalikku sissetulevat raha ja kõiki teisi tegureid, selgitas ta. «Sageli võib juhtuda, et mõni objekt on hinnatud väärtuse juures praktiliselt mittemüüdav,» ütles Vuks.

Iga riigi kinnisvaraturul tehakse osa tehinguid keskmisest turuhinnast tunduvalt kõrgemalt, näiteks kõrvalolevat krunti ostes või hoonega seotud mälestuste puhul, selgitas Vuks. Samuti tehakse osa kinnisvaratehinguid keskmisest turuhinnast madalamalt -- kui vara müümisega on väga kiire, lisas ta.

AT Kinnisvara maakleri Leo Kelbergi sõnul tekivad eluruumide hindamisel erinevate kinnisvarabüroode poolt ligi 10--20 protsendi suurused hinnavahemikud. Vanalinnas asuvate korterite ja harukordsete objektide puhul on kõikumised suuremad, selgitas ta.

«Hindamisel saab maakler tugineda põhiliselt kahele asjale -- enda ja kolleegide varasematele müügitehingutele ja isiklikele kogemustele ja eelistustele,» ütles Kelberg. «1 200 000kroonised hinnavahemikud ei jää praeguses Eestis viimasteks, sarnaseid olukordi juhtub kindlasti veel,» ennustab ta.

ASi Pindi Kinnisvara hindamisgrupi juhi Rein Pütsepa sõnul peab kinnisvarabüroo arvestama ka sellega, et hinnatud hoonet etteantud tähtaja jooksul maha müüa ei õnnestu.

«Ostjate leidmine sõltub näiteks aastaajast -- suvel on midagi maha müüa peaaegu võimatu,» lausus ta. «Pindi Kinnisvara sõlmib aastas ligi kaks tuhat hindamisakti -- juba lihtne statistika näitab, et osaga tekib realiseerimisel raskusi,» selgitab Rein Pütsepp.

Leo Kelbergi sõnul võib hindade erinevuse põhjustada samuti erinev pangade nõutav müügikiirus. Tavaliselt jääb see kahe kuni kolme kuu vahemikku.