• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haabersti kinnisvaraturg ja selle tulevik

    Haabersti nimi sai tuntuks juba 13. sajandil, kui see piirkond kuulus Tallinna linnasarasse. Esimesed nn kinnistud rajati sinna 16.--17. sajandil.
    Praegu elab Haabersti linnaosas ligikaudu 41 000 elanikku ja see on muutunud üheks ihaldatavamaks elamurajooniks Tallinnas. Seda tõendavad ka kinnisvaraturul majade ja korterite hinnad võrreldes teiste äärelinna majade ja korterite hindadega. Kuigi maa ostu-müügi turgu ei ole veel kujunenud, võib teha prognoose, et sellesse linnaossa jääv kinnisvara muutub sajandivahetusel veelgi nõutavamaks ja hinnad püsivad samal tasemel.
    Linnaosa väärtust tõstavad kahtlemata uued elamukompleksid Tiskres, Harkus, Rocca al Mares jm ning mitmed olemasolevad ja rajatavad infrastruktuuri- ja puhkekeskused, nagu supelrand, sõudebaas, vabaajakeskus, uus turg jne.
    Haabersti linnaosas on käesoleval ajal erastatud üle 95% munitsipaalomandusse kuuluvatest korteritest ning see on avaldanud teatud mõju kinnisvaraturule.
    Suhteliselt palju kortereid on jäänud samal ajal erastamata kooperatiivelamutes ja ametkondlikus sektoris, kus takistavaks teguriks on muutunud maa erastamine ning valdajate ja elanike vähene huvitatus. Tihti aga etendab viimane suurt osa korterite erastamisprotsessi käivitamisel.
    Viimase mõju on ilmne ka korteri- või elamuühistute moodustamisel, kus paljudel elanikel puudub adekvaatne info ja sageli otsustatakse juba varasemalt kujunenud olukorra kasuks.
    Tõhusam selgitustöö elanikkonna hulgas annaks kindlasti teisigi tulemusi ja korteri-/elamuühistute tekkimine kujuneks progressiivsemaks etapiks elamute haldamisel.
    Üheks tõsiseks probleemiks on majade ja korterite tehniline olukord. Paljud neist nõuavad sanitaarremonti ja renoveerimist, eriti katusekonstruktsioonid, küttesüsteemid, veetorustik, vannitoad, tualettruumid ja köögid.
    Tehniline ja sanitaarne seisukord kujundab majade ja korterite müümisel, ostmisel ja üürimisel hindu küllaltki palju.
    Haabersti linnaosa majade, korterite ja suvilate hinnad tõusevad 2--3 aasta jooksul oluliselt ja hakkavad järjest rohkem sõltuma nende tehnilisest ja sanitaarsest seisukorrast ning remontimisel või renoveerimisel kasutatud materjalide hinnast ja töö kvaliteedist.
    Kinnisvara asukoht, korteri korrus, ümbrus ja muud olulised tegurid on ja jäävad eluaseme valikul määravaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.