Vaikse ookeani saared on vaesed

See foorum ühendab Austraaliat, Cooki saari, Mikroneesia liiduriiki, Fidzhit, Kiribatit, Marshalli saari, Naurut, Uus-Meremaad, Niuet, Palaud, Paapua Uus-Guinead, Saalomoni saari, Tongat, Tuvalut, Vanuatut ja Lääne-Samoad.

Selle piirkonna suurima riigi Austraalia peaminister John Howard rõhutas, et tema riik toetab kindlalt foorumi 16 liikmesriigi reformiplaani. «Meie eesmärk on tagada oma piirkonna majanduslik heaolu ka kaugemas tulevikus, mis eeldab kala- ja metsavarude senisest säästlikumat kasutamist,» toonitas ta Sydneys.

Vaikse ookeani lõunaosa foorumi peasekretär Ieremia Tabai ütles foorumi eel, et selle piirkonna väiksed saareriigid on suhteliselt vaesed. Kõige kehvemini läheb Cooki saartel, Naurul ja Saalomoni saartel. Cooki saared on sisuliselt pankrotis: seal elab 20 000 inimest ja saarte koguvõlg ulatub 120 miljoni USA dollarini.

Osa saarte nagu Kiribati, Tuvalu, Tonga ja Lääne-Samoa raskused on põhiliselt tingitud loodusvarade vähesusest.

Kui selle piikronna peamised doonorriigid Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan põhiliselt säilitavad abi suuruse, siis Suurbritannia on oma abiprogrammid peaaegu täielikult lõpetanud ja USA on neid kõvasti kärpinud, väites, et see abi pole oma eesmärki täitnud.

Välisabi moodustab selle piirkonna riikide sisemajanduse kogutoodangust 15 protsenti, mis on Prantsusmaa andmetel maailmas suurim määr.

Ehkki ka Prantsusmaa esindajad sooviksid algaval foorumil osaleda, soovitavad lääne diplomaadid neil seda tänavu veel mitte teha, kuna paljud saareriikide liidrid ei ole Prantsusmaale andestanud tema hiljutisi tuumakatsetusi Vaiksel ookeanil. REUTER-ÄP