Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukrainas tuli käibele uus kohalik rahaühik -- grivna
Esmaspäeval, 2. septembril, algas Ukrainas lõpuks kauaoodatud rahareform, mille käigus lastakse käibele uus rahvusvaluuta. 2. septembrist kuni esialgsete plaanide järgi 16. septembrini vahetatakse 1991. aasta lõpust käibel olnud vahevaluuta karbovanets, mida tunti ka kupongi nime all, välja grivnaga (UAG) ja selle sajandiku kopiikaga.
Grivna, mille nimi tuleb enam kui 1000 aastat tagasi kasutusel olnud Kiievi-Vene impeeriumi rahaühikult, käibeletulekut on oodatud juba viis aastat, kuid pidevalt ebasobiva majandusliku situatsiooni tõttu edasi lükatud. Nüüd, kui inflatsioon on viimaste kuude jooksul 1994. aasta hüperinflatsioonist lääne standarditele vastavale tasemele toodud, olles juunis ja juulis 0,1%, ning ka karbovanetsi kurss on püsinud stabiilsena, ei oskagi ette kujutada paremat momenti uue valuuta juurutamiseks.
Samas ei saa ütelda, et grivna lahendaks kohe kõik Ukraina probleemid, sest ei kujuta ju rahareform endast midagi muud kui tehnilist korrektuuri, mille käigus eemaldatakse hindadelt viis nulli. Juba augusti inflatsiooniks ennustatakse 5--6%, selle põhjus on elektri ja gaasi hinna tõus 1. augustil ning ka kaupade hinna tõus vahetult enne rahareformi. Septembri inflatsioon peaks jääma 2--3% piiridesse, kuid tõusma oktoobris-novembris, kui taas lastakse vabaks kaupade hinnad. Ukraina valitsus prognoosib selle aasta inflatsiooniks 35--40%, seda pärast 182protsendilise inflatsiooniga 1995. aastat, ning 1997. aastanumbris spekuleeritakse juba julgelt 20--25 protsendiga.
Samal ajal on riigieelarve rohkem kui õnnetus olukorras ning ainult mõned päevad enne rahareformi algust teatati, et valitsus lükkab edasi 1997. aasta eelarve esitamise parlamendile. Põhjuseks tohutu, 1000 triljoni karbovanetsi suurune defitsiit. Käesoleval hetkel on ainuüksi valitsuse maksmata palkade kogusumma 500--600 miljonit dollarit. Jääb ainult loota, et võlga ei hakata katma raha juurdetrükkimisega.
Esmaspäeva hommikul noteeriti Ukraina pankadevahelisel valuutabörsil (UICE) dollarit grivna suhtes 1,76 ning Saksa marka 1,185. Moskva pankadevahelisel valuutabörsil (MICEX) noteeriti grivnat rubla suhtes 3032,50. Seda, kuidas grivna kurss tulevikus kujunema hakkab, on veel vara ennustada, see aga, et Ukraina keskpangal on grivna kursi võimalikult stabiilsena hoidmisega tõsi taga, on küll kindel.
Keskpanga reservid ulatuvad kahe miljardi USDni, samal ajal kui keskpanga hinnangul on Ukraina rahapakkumine 370 triljonit karbovanetsit ehk 2,1 miljardit USDd. Ei välistata ka grivna sidumist mõne valuuta või valuutakorviga, kuid see sõltub suuresti IMFilt grivna stabiilsuse tagamiseks taotletud 1,5 miljardi dollari saamisest.
Esmaspäeva hommikul tühistati valuutalitsents neljal Ukraina kommertspangal, kes olid, rikkudes keskpanga kehtestatud 10protsendilist piirangut, vahetult enne rahareformi müünud kohalikku valuutat rohkem kui 10% kallimalt, kui on Ukraina pankadevahelise valuutabörsi kurss.
Soodne mõju peaks uuel valuutal olema ka Ukraina võlakirjaturule, eriti kui tema kurssi suudetakse hoida. Muutuse on läbi teinud ka riiklike võlakirjade ümberregistreerimisprotsess, mis varem võttis aega kuni kaks päeva, kuid nüüd automatiseerituna kestab maksimaalselt 20 minutit. Jääb loota, et ka rahandusministeerium ja maksuamet täidavad lubaduse ning võlakirjadelt teenitud tulu vabastatakse maksudest.
Kõik see muudab Ukraina turu atraktiivseks ka välismaiste investorite jaoks ning juba lähitulevikus oodatakse raha sissevoolu eriti võlakirjade järelturule. Eelmisel oksjonil 29. augustil kujunes kolmekuuliste võlakirjade aastatulususeks 57,30 protsenti ning kuuekuulistel 64,87 protsenti.
Kindlasti aitab grivna kaasa Eesti ja Ukraina kaubavahetusele ning muudab arveldamise lihtsamaks. Hoolimata sõlmitud vabakaubalepingust oli Eesti residentidel Ukraina kohaliku valuutaga arveldamine raskendatud kuni viimase ajani. Nii ei saanud Eesti kommertspangad juba eelmisest aastast saadik teostada karbovanetsi arveldusi seaduslikult otse Ukraina pankadega.
Olukord halvenes veelgi juuli lõpus, kui Ukraina pankadel keelati arveldamine samuti SRÜ riikide pankadega, mis õnneks kestis väga lühikest aega. Vahetult enne grivna tulekut eemaldati viimased piirangud ning arvatavasti järgib Ukraina keskpank edaspidigi grivna vabalt konverteeritavuse poliitikat.