Sajal erineval viisil Soome

Paap Kõlar Surfikeskusest läbis skuutriga vahemaa Tallinnast Helsingisse hiljuti rekordilise 49 minutiga. Kuigi lennukiga võib selle ajaga läbida sama teekonna kaks korda, maksab midagi ka terav elamus.

Kõlari käes on ka 1989. aastal samal marsruudil püstitatud purjelauasõidu rekord -- 11,5 tundi. Siiani pole keegi seda katset korrata söandanud.

Kõlari sõnutsi nad Surfikeskusest inimestele Soome sõiduks skuutreid ei laenuta, kuigi küsimas käiakse aeg-ajalt küll. «See on liiga riskantne ettevõtmine, et kommertsalustel skuutrit pikemaks reisiks laenutada,» lausub Kõlar ja märgib, et niisuguseks sõiduks peab olema kogenud sõitja ning omama piisavalt eelteadmisi.»

Järgmisena plaanib Kõlar ületada Soome lahe mootorkelguga. Selle eeliseks peab ta võimalust ületada laht vaatamata laevateele, kuna mootorkelk võib sõita ka vee peal.

Kaatrite müümise ja rentimisega tegeleva firma Y&L juhatuse esimees Ülli Kukumägi jagab eestlased kaatriinimesteks ja jahiinimesteks. «Ühele ära müü ühte, teisele pole mõtet müüa teist,» on ta veendunud.

Praegu on Kukumägi oma müügiks mõeldud kaatrid Soomest meritisi ise ära toonud, kuid kaatriga Tallinnast Soome sõitma pole keegi kippunud. Põhiliselt renditakse kaatreid tema sõnutsi siiski Tallinna läheduses või Aegna saarele sõitmiseks.

Endine jahtide rentimisega tegeleva TOP Saili president Alar Volmer tõdeb, et praegu rendivad inimesed Soome sõiduks jahte veel üsna vähe.

Kui jahte Soome sõiduks renditakse, siis mitte vähem kui kolmeks päevaks. Üks päev kulub sinna sõiduks, üks kohal olemiseks ning üks tagasisõiduks.

Hiljuti käis Volmeri sõnutsi Soomes seltskond spordihuvilisi jahiga kergejõustiku MMi vaatamas. «Jahil on kõik vajalik olemas ning pole vaja kohapeal üürida hotelli,» põhjendab ta jahi eeliseid.

Talvistest Soome lahe ületamise viisidest peab Volmer sobivaimaks jääpurjekaga sõitmist. Kukumägi loodab aga talveks tuua Miamist Eestisse esimesed õhkpadjad ehk hõljukid.

Hõljukiga on võimalik sõita nii maa, mere kui ka jää peal. Näiteks Prantsusmaa ja Inglismaa vahet sõidab suur hõljuk, mis võtab peale nii autosid kui inimesi.

«Õhkpadi ei ole soliidse inimese jaoks, ta on väga militaristlik ja sportlik, ning selle mõttega lähevad kaasa inimesed, kellel on jetid ehk skuutrid juba olemas,» kirjeldab Kukumägi.

Soomes on kuuldavasti ühe õnnetuse tõttu hõljukitega sõitmine keelatud.

Ilmselt pole enam ammu uudis, et kel rahast kahju pole, võivad lisaks tavalisele lennukile õhutsi üle lahe liigelda lennutakso ehk helikopteri või väikelennukiga.

Kõige enam tuleb Eestisse väikelennukitega reisijaid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Tulijad jagunevad kolmeks: VIP-reisijad, Soome ostuturistid, kelle eesmärk piirdub Kadaka turu külastamisega ning kolmandasse gruppi kuuluvad kõik ülejäänud.

Tallinna lennujaama turundusjuht Katrin A. Poell räägib, et taksolendude korraldamine väikelennukitega on üsna levinud. Eestis korraldab neid firma Avies.

Juhul, kui 8kohaline lennuk on inimesi täis, on väikelennukiga Tallinnast Helsingisse lendamine odavam kui regulaarreisi puhul. Sõit väikelennukiga Helsingisse ja sealt tagasi läheb maksma umbes 100 dollarit, Estonian Airi regulaarlennu korral kulub selleks aga 1500 krooni.

Poelli sõnul on väikelennuki tellimine siiski suhteliselt kallis lõbu ning tavaliselt tellitakse seda Tallinna--Helsingi reisi jaoks. Kaugeimad kohad, kus eestlased väikelennukiga käinud, on London, Moskva ja Sofia.