Sajal erineval viisil Soome

Paap Kõlar Surfikeskusest läbis skuutriga vahemaa Tallinnast Helsingisse hiljuti rekordilise 49 minutiga. Kuigi lennukiga võib selle ajaga läbida sama teekonna kaks korda, maksab midagi ka terav elamus.

Kõlari käes on ka 1989. aastal samal marsruudil püstitatud purjelauasõidu rekord -- 11,5 tundi. Siiani pole keegi seda katset korrata söandanud.

Kõlari sõnutsi nad Surfikeskusest inimestele Soome sõiduks skuutreid ei laenuta, kuigi küsimas käiakse aeg-ajalt küll. «See on liiga riskantne ettevõtmine, et kommertsalustel skuutrit pikemaks reisiks laenutada,» lausub Kõlar ja märgib, et niisuguseks sõiduks peab olema kogenud sõitja ning omama piisavalt eelteadmisi.»

«Õhkpadi ei ole soliidse inimese jaoks, ta on väga militaristlik ja sportlik, ning selle mõttega lähevad kaasa inimesed, kellel on jetid ehk skuutrid juba olemas,» kirjeldab Kukumägi.

Soomes on kuuldavasti ühe õnnetuse tõttu hõljukitega sõitmine keelatud.

Ilmselt pole enam ammu uudis, et kel rahast kahju pole, võivad lisaks tavalisele lennukile õhutsi üle lahe liigelda lennutakso ehk helikopteri või väikelennukiga.

Kõige enam tuleb Eestisse väikelennukitega reisijaid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Tulijad jagunevad kolmeks: VIP-reisijad, Soome ostuturistid, kelle eesmärk piirdub Kadaka turu külastamisega ning kolmandasse gruppi kuuluvad kõik ülejäänud.

Tallinna lennujaama turundusjuht Katrin A. Poell räägib, et taksolendude korraldamine väikelennukitega on üsna levinud. Eestis korraldab neid firma Avies.

Juhul, kui 8kohaline lennuk on inimesi täis, on väikelennukiga Tallinnast Helsingisse lendamine odavam kui regulaarreisi puhul. Sõit väikelennukiga Helsingisse ja sealt tagasi läheb maksma umbes 100 dollarit, Estonian Airi regulaarlennu korral kulub selleks aga 1500 krooni.

Poelli sõnul on väikelennuki tellimine siiski suhteliselt kallis lõbu ning tavaliselt tellitakse seda Tallinna--Helsingi reisi jaoks. Kaugeimad kohad, kus eestlased väikelennukiga käinud, on London, Moskva ja Sofia.