Statistika abil saab ka valetada

Artikkel

- Uudised
- 5. september 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statistika abil saab ka valetada
Vastab statistikaameti peadirektori asetäitja Ülo Randaru
Inglise poliitik ja riigiametnik Benjamin Disrael on öelnud, et on olemas vale, häbitu vale ja statistika. Statistika abil saab ka valetada. Maailmas on välja antud palju huvitavaid raamatuid, mis õpetavad statistika abil valetama.
Ma arvan siiski, et Eestis ei saaks veel statistikaamet avaldada humoorikaid pressiteateid, mis on levinud juba mõnes Euroopa riigis. Eestlane on küllaltki konservatiivne.
Me pärineme süsteemist, kus pikka aega oli kohustuslik Moskva metoodika.
Nüüd läheme üle Euroopa Liidu metoodikale. Arenenud riikides on loodud administratiivsed infosüsteemid, millele toetudes on võimalik efektiivselt toota ametlikku statistikat ning hinnata statistiliste andmete kvaliteeti.
Administratiivsed infosüsteemid on ministeeriumide juures koostatud riiklikud registrid. Seega peaks ka Eestis olema informatsioonivahetus ministeeriumide lõikes aktiivsem. See tagaks kvaliteetse statistilise baasi.
Endel Lippmaa väitis ajalehes Äripäev, et praegune Eesti statistikasüsteem töötab nõukogude analüüsimeetoditega.
See tõdemus tuleks edastada siis ka Luksemburgi ja Brüsseli. Siis teataks seal, et ka Euroooa Liidus on jõutud nii kaugele, et kasutatakse oma töös nõukogudeaegseid meetodeid ja analüüsivahendeid.
Ma arvan, et Eesti statistikasüsteemis kasutatavad meetodid on praegu praktiliselt samad, mis arenenud riikideski. Seda tõendavad ka Eurostati (ELi statistikaorganisatsioon) ja rahvusvahelise valuutafondi IMF hinnangud Eesti statistikasüsteemi kohta.
Põhierinevuse lääne ja Moskva meetodite vahel tingis ikkagi majandusmudelite erinevus. On ju päevselge, et plaanimajandus ja turumajandus ei ole üks ja sama. Ka Moskva läheb praegu üle samadele alustele statistika tootmisel kui Euroopa Liit.
Meie raamatukogu töötab põhiliselt tasuta andmevahetuse põhimõttel. Me vahetame oma statistilist toodangut teiste riikide omaga. Lisaks statistilise informatsiooni vahetusele toimub ka väljaõpe ja täiendkoolitus koos.
Eesti statistika probleemid on tihti lähedasemad Phare koostööprogrammi kuuluvate Ida-ja Kesk-Euroopa reformiriikide omadele kui Euroopa Liidus olevatele riikidele.
Üks asi kindlasti. Me ei ole Eestis suutnud veel seda bürokraatlikku masinavärki nii suureks ajada, nagu seda on Eurostatis. Seal ei jõua mõnigi asi vajalikku kohta.
Eesti statistika on tihedas andmevahetuses Eurostatiga. Nende näitajate hulk, millega Eesti osaleb ühisprojektides, on pidevalt suurenenud.
Ühisprojektid Euroopa Liiduga on statistikaametil transpordiuuring, ettevõtete paneeluuring, kaubanduse pilootuuring. Sügisel alustatakse elanike ajakasutuse uuringuga.
Kindlasti on sellist statistikat võimalik toota, kuid selle järele puudub vajadus. Statistika peab olema siiski erapooletu ja usaldatav.
Ma arvan, et Eesti poliitikud on jõudnud äratundmisele, et statistiliste tulemuste mõjutamine on mõttetu. Muidu ei oleks mõtet ju statistikasüsteemis arvutusi teha. Näiteks peaminister ütleb aasta alguses, et inflatsioon on 1996. aastal 15 protsenti. Statistikaametil jääb üle sel juhul vaid kinnitada aasta lõpus, et inflatsioon on 15 protsenti.
Kui aga tulemusteni jõudmise tee üle vaadata, siis selgub, et statistikaamet ei ole teinud ei küsitlusi, vaatlusi ega arvestusi.
Statistikaameti töö kontroll käib eelkõige selle kaudu, et statistikas kasutatav metoodika on avalik. See ei tähenda üksikandmete avalikustamist, need on konfidentsiaalsed ja nende kasutamine peaks olema reguleeritud andmekaitseseadusega.
Andmete kvaliteeti ei mõjuta. Nende kvaliteet sõltub pigem andmete esitajate professionaalsusest. Küll on piiratud ressurssid takistavaks teguriks andmete analüüsil. Kõrge kvalifikatsiooniga töötaja leiab praegu kõrgema palga väljaspool statistikasüsteemi.
Statistikadoktorid ja -magistrid töötavad läänes samas süsteemis. Eesti statistikaametis ei ole aga praktiliselt mitte kellelgi statistikaalast teaduskraadi. Eriti tunneme spetsialistidest puudust makromajandusliku analüüsi tegemisel.
Statistikaametil oli väga kummaline lugeda ideest luua Eestis veel juurde üks makromajandusliku analüüsi keskus. Analüüsi tegemiseks oleks see keskus paljuski kasutanud statistikaameti makromajanduslikku väljundit.
Ma nõustun selle ettepanekuga, et juba olemasolevat teaduspotentsiaali tuleks kasutada efektiivsemalt. Pigem peaksid sellised jõud nagu statistikaamet, Eesti Panga makromajandusliku analüüsi osakond ja rahanduspoliitika maksupoliitika osakond oma jõud ühendama.
Tavatarbija peaks endale selgeks tegema, millist statistilist näitajat ta vajab.
Näiteks sisemajanduse kogutoodangu kohta esitab andmeid ainult statistikaamet.
Eesti Pank ei tooda aga sisemajanduse kogutoodangu näitajat, vaid majanduse kasvu näitajaid.
Ka mujal maailmas on niimoodi, et lisaks ametlikule statistikale on terve rida kommertsstruktuure, kes toodavad majandustendentse peegeldavaid näitajaid. Tarbija otsustada jääb, missuguseid andmeid ta tegelikult vajab ja usaldab.
Ei moonuta. Sisemajanduse kogutoodangu arvestamisel võetakse arvestuse sisse ka varimajanduse osakaal. Selleks on olemas kaudsed arvestusmeetodid.
Varimajanduse osakaaluks on Eestis erinevate allikate poolt pakutud vahemikku 10--40 protsenti.
Ametlik statistika võtab Eestis aluseks 12 protsenti, mis tähendab seda, et see 12 protsenti on võimalik lahti kirjutada sisemajanduskogutoodangu arvestamisel nii tootmise, tarbimise kui ka sissetulekute puhul.
Hetkel kuum