Eile avaldati Postimehe Tartu vahelehes nende 459 inimese nimed, kes kandideerivad 49 kohale Tartu linnavolikogus. Esindatud on 12 valimisliitu ja 6 üksikkandidaati.
Teistest rohkem -- 57 nime -- on välja pakkunud reformierakond ja koonderakonna ideid kandev valimisliit Tartu 2000. Arvata võib, et nende seltskondade vahel jagatakse suurem osa volinike mandaatidest.
Väidan nii selle tõttu, et just reformierakonna ja koonderakonna taga on lõviosa Tartu suurettevõtjatest, seega raha. Aga kel rohkem raha, sel rohkem võimalusi, et läbi viia valimiskampaania, maksta kinni ajalehekuulutusi ja osta eetriaega.
Tuntud ettevõtjaid ja äriinimesi on pisut ka Isamaaliidus ja valimisliidu EDA ridades. Muudes nimekirjades pürivad linnavolikokku lihtsalt tublid tartlased, kel on suur soov end linna juhtides teostada. Lootusi on ka liidul Tartu Koostöö, kus kandideerib tuntud õppejõude.
Kui valijaid saaks ära osta, ei jätaks reformierakond ja koonderakond Tartus teistele üldse mingit võimalust. Samas ei saa väita, et nimetatud kaks seltskonda ainult kaukameestest koosneks -- neis nimekirjades volikogusse pürgijad on oma meelsuselt nii ettevõtlus- kui Tartu-sõbralikud ja aktiivsed linnakodanikud.
Eelmistel kohalike volikogude valimistel ei läinud tudengid ja noored üldse hääletama, mistõttu juhtis kolm aastat Tartu linna suhteliselt teovõimetu volikogu, mille liikmete keskmine vanus lähenes 60 aastale.
Riigikogu esimees Toomas Savi on Tartu praegust linnavolikogu tabavalt paravolikoguks nimetanud. Loodetavasti ei kordu sama stsenaarium sel sügisel ja Tartu saab endale sellise volikogu, kes väärib ülikoolilinna vaimset ja majanduslikku taset.