• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lototuru maht on 150 miljonit

    Hoolimata lotomängude populaarsuse kiirest tõusust mängitakse lotot ühe inimese kohta Eestis siiski 50 korda vähem kui Euroopas ja Skandinaaviamaades.
    «Usun, et tegelik piir on veel väga kaugel,» lausus Eesti Loto peadirektor Sven Kolga. «Eks Eesti ühiskond areneb ja saab rikkamaks, kasvavad ka lototraditsioonid.»
    Oluliselt on muutunud ka loteriimängude populaarsus ja turuosa. Kui veel kaks aastat tagasi eelistati Eestis kiirloteriisid ning arvloteriide osa oli vaid viis protsenti, siis tänaseks on suhe 60:40 juba arvloteriide kasuks.
    Kolga ütlusel on see sarnane ka muu maailma suundumustega. «Kiirloterii hind võib olla kõrgem ja tema võidud väiksemad,» selgitas Kolga. «See on seotud sisemise müügistrateegia ja piletite ülesehitusega. Samas on arvloteriides piletite hind madal ja võidud on väga suured.»
    Eesti lototuru liider on RAS Eesti Loto, kellel kuulub kiirloteriide turust kuni 70 protsenti ja arvloteriide turg on täielikult tema oma.
    Eelmise aasta kaheksa kuu müügikäive oli Eesti Lotol 42 miljonit krooni, sel aastal 77 miljonit. Aasta lõpuks loodetakse lototooteid müüa 120 miljoni krooni eest.
    Selle aastal on riigile laekunud hasartmängumaksu 10,8 miljonit krooni.
    Eestlastele suuri võite lubanud Viking Lotoga ühinemise projekt Kolga sõnul lähiaastatel ei realiseeru. Aasta pärast loodavad Balti riigid aga ühiselt käivitada Balti Loto, mis võib hiljem liituda ka Viking Lotoga, lisas Kolga.
    Eesti turul vähe arenenud spordiennustuses loodab ka Eesti Loto uusi mängijaid võita, kuid selle projekti areng sõltub eelkõige Eesti spordialaliitudest.
    «See on lähiaja tulevik. Me oleme juba täna valmis,» rääkis Kolga. «Kui saame õiged võimekad partnerid spordialaliitude poolelt, siis arvan, et oleme poole aastaga valmis seda projekti alustama.»
    «Me ei saa ennustust enne korraldada, kui Eestis on oma võistlussüsteem kas jalg- või korvpallis või hoopis muul alal, mille peale võiks põhibaasi rajada,» lisas Kolga. «Juurde saab haarata maailma, Euroopa ja teiste riikide võistlusi. Kahjuks pole meie võistluskalendrid ja kogu spordikorraldus sellisel tasemel, nagu nõuab online-loterii.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.