Tüli keskmes on Moskva plaan kehtestada kvoodid ning 20protsendiline lisaväärtusmaks kõigile Ukrainast imporditavatele kaupadele, mille hind jääb oluliselt alla Vene tootjate hinnale.

Kiiev leiab, et sellega rikub Venemaa kahe riigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut. Eriti suured vaidlused on Ukraina odava vodka maksustamise üle, mille puhul on kõneldud kuni 300protsendilisest tariifist.

Moskva teateil on uus maks vajalik Venemaa maksulaekumiste suurendamiseks. Majandusministeeriumi esindaja sõnul kaotab Venemaa Ukraina kaupade dumpinghindade tõttu päevas 6000 miljardit rubla.

Sel nädalal teatas Venemaa tollikomitee esindaja, et 1. oktoobril kehtestatakse Ukrainast imporditud suhkrule kümneprotsendiline lisamaks, mis on kavandatavate sanktsioonide sarja avalöök. Maksu eesmärk on kaitsta kodumaiseid suhkrutootjaid ja piirata odava suhkru sissevedu Ukrainast.

Ukraina ähvardab kuulutada Venemaale kaubandussõja, kui see Ukraina vastu suunatud meetmetest ei loobu.

Venemaa on jätkuvalt Ukraina suurim kaubanduspartner, kelle arvele langes 1996. aasta esimesel poolel 37,7 protsenti Ukraina impordist. Lõviosa sel aastal Ukrainast eksporditud 1,4 miljonist tonnist suhkrust on läinud Venemaale.

Ukraina ekspordist on kõige parem minek vodkal, mis moodustab 23 protsenti kogu Venemaale imporditavast viinast. Seoses vabakaubanduslepingu sõlmimisega on Ukraina viina turuosa peaaegu kolmekordistunud. Venemaa impordib aastas umbes 1,27 miljardit liitrit viina, mis moodustab poole riigi kogutarbimisest.

Uus lisaväärtusmaks on sel aastal juba teine katse pidurdada Ukraina odava viina sissevoolu. Jaanuaris otsustas Moskva panna alkoholi impordikvoodid oksjonile. Venemaa valitsus põhjendas sammu sellega, et Ukraina eksportijatele tagatud maksuvabastused jätavad riigikassa ilma 10 000 miljardist rublast (2,1 miljardit dollarit). FT-REUTER