Venemaa presidendivalimistel toetasid Ukraina liidrid selgelt Boriss Jeltsinit ning nüüd on nad seisukohal, et südameoperatsiooni ootava presidendi seljataga elavnev võimuvõitlus võib tõsiselt mõjutada kahe suurriigi suhteid.

«See on nagu traditsiooniline vene ooper oma intriigide ja võimuvõitlusega. Raske on kellegagi asju ajada, kuna ei tea, kelle käes on tegelik võim,» ütles üks Ukraina tippametnikke.

Jätkuv tüli Musta mere laevastiku pärast takistab juba viis aastat kahel riigil sõpruslepingule alla kirjutamast. Pooled on jõudnud kokkuleppele 900 laeva jaotamises, kuid ei suuda lahendada Krimmi poolsaare mereväebaaside ja eriti Sevastoopoli probleemi.

Oma USA-visiidi eel väitis Ukraina julgeolekuülem Volodimir Horbulin, kellel on tugev mõju valitsuse poliitikale, pressikonvenverentsil, et Jeltsini operatsiooni eel on Venemaa poliitikud järjest rohkem hakanud rääkima Musta mere laevastiku ja Sevastoopoli teemal, kuid võimatu on kellegagi konkreetselt asju ajada.

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Aleksandr Lebed ütles läinud nädalal, et Sevastoopolit ei saa käsitada Ukraina osana, kuna see ei kuulunud määrusesse, millega Nikita Hrushtshov andis 1954. a Krimmi Venemaa käest Ukraina kontrolli alla.

Moskva linnapea Juri Luzhkov, kes on edaspidi tõenäoline presidendikandidaat, peab Sevastoopolit Vene linnaks, «millest me iialgi ei loobu».

Ukraina president Leonid Kutshma, kelle arvates Ukraina-Vene suhted on viimasel ajal tunduvalt paremad kui pärast NSV Liidu lagunemist, väitis äsja: «Kui president Jeltsin oleks terve, siis praegusi vaidlusi poleks tekkinud.»

Kahe riigi suhete teravnemist näitab ka Venemaa äsjane otsus kehtestada Ukraina importsuhkrule maks. Ukraina arvates võib see tähendada kaubandussõja algust. REUTER-ÄP