Metsatöötajaid ootab ees koondamine

Kõige suurem kulude rida metsakapitalis on haldustöötajate töötasu. Suurt metsavalvekaadrit tuleks Reinvaldi sõnul vähendama hakata nii või teisiti. Metsaameti allasutustes töötab umbes 4000 inimest.

«Praegu koondatakse maakondade metsaametite personali, kes viidi eelmisel aastal üle riigieelarvest finantseerimisele. Metskondade kaader on aga veel suurem probleem ja kõige suurem kuluartikkel, mida oleks juba ammu tulnud vähendada,» sõnas Reinvald.

Metsaameti alla kuuluva metsakapitali tulud kujunevad kasvava metsa müügist ja omatulust (näiteks metsamaterjalide ülestöötamine). Riigieelarvesse läheb kasvava metsa müügist saadud rahast 18%. Kui eelmisel aastal oli tänu soodsatele puiduhindadele metsakapitali rahaline seis päris hea, siis sel aastal on puidu hinnad märgatavalt langenud ja ka tulu ei ole. «On selge, et metsakapital omadega ots otsaga kokku ei tule,» märkis Reinvald.

Osa autosid on metskonnad ostnud oma kasumi arvel. Kevadel keskkonnaministeeriumile metsaameti poolt autode kohta saadetud aruandes oli 183 metskonna käsutuses 651 sõidu- ja maastikuautot, neist uuemad kui 1990. aasta väljalase 153. Metsaametites oli 76 autot, millest uuemaid oli 30.

Metsaameti keskaparaadi käsutuses on 11 autot, kuuldavasti tahetakse rahandusministeeriumi plaanide kohaselt nende arvu vähendada seitsme võrra.

Keskkonnafondis ja metsaametis hiljuti revideerimise lõpetanud riigikontrolli peakontrolöri Olav Lüüsi sõnul ei ole keskkonnafondi ja metsakapitali raha eest autode ostmine keelatud. «Pole imestada, sest neil on palju allasutusi ja autosid tarvis. Metsas jalgsi ei käi,» lausus Lüüs. Samuti pole Lüüsi sõnul keelatud metskondadel autosid omatulu arvel hankida.