23. september 1996
Jaga lugu:

Metsatöötajaid ootab ees koondamine

Kõige suurem kulude rida metsakapitalis on haldustöötajate töötasu. Suurt metsavalvekaadrit tuleks Reinvaldi sõnul vähendama hakata nii või teisiti. Metsaameti allasutustes töötab umbes 4000 inimest.

«Praegu koondatakse maakondade metsaametite personali, kes viidi eelmisel aastal üle riigieelarvest finantseerimisele. Metskondade kaader on aga veel suurem probleem ja kõige suurem kuluartikkel, mida oleks juba ammu tulnud vähendada,» sõnas Reinvald.

Metsaameti alla kuuluva metsakapitali tulud kujunevad kasvava metsa müügist ja omatulust (näiteks metsamaterjalide ülestöötamine). Riigieelarvesse läheb kasvava metsa müügist saadud rahast 18%. Kui eelmisel aastal oli tänu soodsatele puiduhindadele metsakapitali rahaline seis päris hea, siis sel aastal on puidu hinnad märgatavalt langenud ja ka tulu ei ole. «On selge, et metsakapital omadega ots otsaga kokku ei tule,» märkis Reinvald.

Selleks aastaks plaaniti metsakapitali eelarvesse kasvava metsa müügist saada 350 miljonit, mille kohta Reinvald ütles, et algusest peale oli teada, et see on üle pakutud. «Seda nõudis rahandusministeerium, et saada kirja suurt metsatulu numbrit,» lausus Reinvald. «Tegelik laekumine tuleb sel aastal 270 miljonit,» lisas ta.

Järgmiseks aastaks pakkus metsaamet välja metsamüügi tuluks 260 miljonit, millest 18% ehk 47 miljonit läheks riigile. «Kuulsin aga, et riigikogus eelarve arutamise käigus olevat Tiit Vähi nõudnud metsatulule veel 30 miljoni juurdekirjutamist. Keskkonnaministeeriumi protesti peale vähendati seda juurdekirjutust 16 miljoni peale.» Reinvald ütles, et selle arvu võib sinna panna, aga seda raha ei tule.

Ühe kõrge riigiametniku andmetel osteti metsaameti ja keskkonnaministeeriumi tarbeks eelmisel aastal 260 uut autot, mis ületas kõiki teisi riigiasutuste autooste. Sellele arvule ei õnnestunud kinnitust leida, küll osteti uusi autosid vähemalt 150 ringis.

Metsakapitali raha eest osteti 1995. aastal ASilt Belesta sada uut Nivat, mis jaotati metskondade vahel. Lisaks osteti mõned KIA autod, kümmekond nn villist ja Ford Escorti. Ühe Niva hind oli ASi Belesta Lada-projekti ärijuhi Agu Seppuri sõnul keskmiselt 86 000 krooni, seega maksid autod ligemale 8 miljonit krooni.

Metsakapitali sekretäri Sulev Svilponise sõnul sel aastal metsakapital puiduhindade languse tõttu nii jõukas enam pole ja ostetud on alla kümne auto.

35 viieukselist Suzuki Vitarat osteti 1995. a keskkonnafondi raha eest liisinguga ASilt Japauto. Neist 25 autot said maakondade keskkonnateenistused, autosid anti mereinspektsioonile ja looduskaitseinspektsioonile.

Japauto müügidirektor Erkki Ots sõnas, et ühe auto väljamüügihind on ligi 270 000 krooni, millelt metsamehed said korraga ostetud suure partii puhul üle 20protsendilise hinnasoodustuse. Seega maksid Suzukid kokku umbes 8 miljonit.

Sel aastal pole keskkonnafondi raha eest uusi autosid soetatud.

Osa autosid on metskonnad ostnud oma kasumi arvel. Kevadel keskkonnaministeeriumile metsaameti poolt autode kohta saadetud aruandes oli 183 metskonna käsutuses 651 sõidu- ja maastikuautot, neist uuemad kui 1990. aasta väljalase 153. Metsaametites oli 76 autot, millest uuemaid oli 30.

Metsaameti keskaparaadi käsutuses on 11 autot, kuuldavasti tahetakse rahandusministeeriumi plaanide kohaselt nende arvu vähendada seitsme võrra.

Keskkonnafondis ja metsaametis hiljuti revideerimise lõpetanud riigikontrolli peakontrolöri Olav Lüüsi sõnul ei ole keskkonnafondi ja metsakapitali raha eest autode ostmine keelatud. «Pole imestada, sest neil on palju allasutusi ja autosid tarvis. Metsas jalgsi ei käi,» lausus Lüüs. Samuti pole Lüüsi sõnul keelatud metskondadel autosid omatulu arvel hankida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum