Hispaania ja Itaalia pürivad Euroopa rahaliitu

Hispaania valitsus usub, et suudab 1997. a eelarvedefitsiidi alandada kolmele protsendile, analüütikud prognoosivad neljaprotsendilist puudujääki. Itaalia ei suuda kolme protsendi kriteeriumi täita enne, kui alles 1998. aastal.

Ehkki Itaalia ja Hispaania võimalused rahaliiduga 1999. a liituda on väikesed, on mõlema valitsuse kavatsused tõsised. Hispaanias neli kuud võimul olnud konservatiivide valitsus on mängu pannud kõik, et täita Maastrichti nõuded, mis oli partei üks valimislubadusi. Valitsuse matemaatika kohaselt rahuldab 1997. a eelarve olulisemad kriteeriumid, ehkki analüütikud seda arvamust ei jaga.

Valitsus kavatseb 1997. a eelarvekulusid tänavusega võrreldes 2 protsendi võrra alandada. Peaminister José Maria Aznar ütles, et eelarvedistsipliini säilitamiseks on vältimatu riikliku sektori palkade külmutamine. Säästuvõimalusi otsitakse ka tervishoiule eraldatavate summade arvel. Oluliselt piiratakse investeeringuid infrastruktuuri, millele püütakse leida muid finantseerimisallikaid kui riigi raha.

Lisatulusid kavandatakse muu hulgas kindlustusmaksu arvel.

Deutsche Morgan Grenfelli (DMG) analüüsi kohaselt on Hispaanial võimalusi avaliku sektori defitsiiti 1997. a alandada, kuna riigi majanduskasv on kiirem kui nii mõneski ELi riigis. Majanduskasvuks prognoosib Commerzbank Research tänavu 2 protsenti ning tuleval aastal 2,5 protsenti.

Kolmeprotsendilise eelarvedefitsiidi saavutamine näib ebatõenäoline. Analüütikud arvestavad neljaprotsendilise defitsiidiga. Seegi on hea, kuna alles 1995. a oli avaliku sektori defitsiit 6,2 protsenti ning 1996. a 4,4--5 protsenti. Riigivõlg on 66 protsenti SKTst, samas kui Maastrichti kriteerium on 60 protsenti. KL