25. september 1996
Jaga lugu:

Hasartmängumaks muutmisele

Loteriiseaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus määratles kolm loterii liiki. Klassikaline loterii, kus loteriimängija võit selgub pärast võitu määravate koodide loosimist. Kiirloterii,kus võit selgub kohe pärast piletil asuva mänguvälja avamist ning arvloterii, kus mängija teeb panuse arvude kombinatsioonile ning võit selgub pärast võitu määravate arvude loosimist.

Samuti näeb seadusemuudatus ette hasartmängumaksu määrade diferentseerimist. Praeguse korra järgi kehtib kõigile loteriiliikidele 16protsendiline hasartmängumaks.

Seaduse muudatuse järgselt tõuseks klassikalisel loteriil hasartmängumaks 20%, kiirloteriil jääks endiselt 16% ning arvloteriil väheneks 11%.

Eesti Loto andmetel on viimase nelja aastaga arvloterii osatähtsus Eesti Loto käibes kasvanud 5,7 protsendilt 58 protsendile.

«Küsimus on selles, et vastavalt Eesti Loto äriplaanile peab arvlotode osatähtsus tõusma ja kiirlotode osatähtsus langema ning nende eesmärk on vähendada arvlotode maksumäära,» põhjendas majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson komisjoni poolt riigikogule tehtud ettepanekut valitsuse esitatud seadus tagasi lükata.

Tõnissoni sõnul on argumentatsioon, et arvloto osatähtsus tõuseb ning et vaatamata maksuprotsendi vähenemisele saavutatakse käibe pealt riigieelarvesse suurem tulem, nõrk.

Kuna aastavahetuseks on valitsus lubanud esitada suuremad ja põhimõttelisemad loteriiseadust puudutavad muudatused, siis on Tõnissoni sõnul komisjon praegu maksumuudatuste osas eitaval seisukohal.

Eesti Loto peadirektor Sven Kolga sõnul oleks seaduse muudatuse kiire kehtestamine vajalik, kuna praegu arvloteriile jõus olev 16% hasartmängumaks on üle jõu käiv ega võimalda teha investeeringuid süsteemi väljaehitamisse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum