25. september 1996
Jaga lugu:

Suurele kontorile sobib laserfaks

Nagu paljundusmasina ostu puhul, nii algab ka faksiost sellest, et tulevane kasutaja peab kindlaks tegema, kui palju ta hakkab aparaati kasutama ja mitu lehte talle päevas saadetakse. Ükski odav ja väiksele koormusele mõeldud aparaat ei pea vastu liigsele koormusle ning seadme katki minnes on kasutaja paratamatult pahane.

Koormuse järgi tuleb valida faksitüüp: lasertehnoloogial põhinevad faksid on arvestatud suuremale koormusele, millega kaasneb enamasti ka suurem funktsioonide arv. Tindipritsfaksi tehnoloogiaga kaasneb aeglasem väljatrükk ning sobivus väiksema koormusega kasutajale. Piir suure ja väikese koormuse vahel on suhteline, kuid üldjuhul peetakse 10--20 lehte päevas väikeseks, 50 lehte päevas aga suuremat sorti koormuseks. Laserfaksist poole odavama tindipritsfaksi sihtgrupiks peetakse mujal maailmas kodu- ja väikekontoreid, kuna seade võimaldab faksida, fakse vastu võtta, teha koopiaid ja enamasti on ka telefonitoru neil küljes. Ehkki meie kodukontorites on veel valdavalt termopaberifaksid, võib arvata, et kuhu muu maailm ees, sinna meie järele.

Nagu iga kallis asi, nii on ka laserfaks üldjuhul teistel tehnoloogiatel põhinevatest sugulastest kvaliteetsem. Tindipritsfaksi ees on laseril seegi eelis, et kujutis kuumutatakse paberile ja see ei lähe vett saades laiali. Kuigi palju siis dokumente ikka niiskes ruumis hoitakse või neile vett ja kohvi peale valatakse. Samas pole laserfaksi kvaliteedist kasu siis, kui tema printimisresolutsioon on vaid 200 dpi.

Nagu järgmisel leheküljel olevast võrdlustabelist näha, on enamiku pakutud fakside resolutsioon 360 või 400 dpi. Mida kõrgem on resolutsioon, seda parem on väljatrüki kvaliteet. 200dpi resolutsioon on suhteliselt väike, kuid eks seadmed ole selle võrra odavamad.

Hea ja üldlevinud on tavalise paberi fakside dokumendimälu, mille puudumisel läheksid faksid kaduma, kui otsa saab paber, tint või tooner. Kui nädalavahetusel saavadki kulumaterjalid otsa, võib esmaspäeva hommikul ummisjalu poodi joosta, osta uue paberipaki, tindiballooni või toonerikasseti ja kõik saadetud faksid on käes. Mis siis et paar päeva hiljem.

Eesti tingimustes on hea omadus ka faksi veaparandus, mida võrdluses pakutud seadmetest pole vaid mudelil Panasonic KX-F100. Hea kvaliteediga digiliinide kõrval on meil üsna palju tavalisi liine, mis aeg-ajalt ragisema kipuvad. Tulemusena läheb mõni rida faksil kaduma. Kui liini mõlemas otsas on veaparandusreiizhmiga faks, siis tekkinud vead parandatakse ning adressaadini jõuab loetav dokument. Kui vigu parandada mõistev faks on vaid ühel pool, siis sellest kasu ei ole.

Järgmisel leheküljel oleva tabeli lahter «lühivalimise mälukohad» viitab kiirele ja mugavale faksikasutusele. Seejuures on lühivalimisena arvestatud nii kiir- kui ka koodvalimist, millest esimene tähendab faksi saatmist ühe näpuliigutusega, teine aga koodinupu ja numbrikombinatsiooni valimist.

Tabelist ballooni või kasseti hindu vaadates võib tekkida küsimus, miks on hinnavahed nii märgatavad. Tegemist on värvaine vahetamise erinevate põhimõtetega. Näiteks Canoni masinatel on kompaktne kassett, kus korraga vahetatakse ära nii tindipea kui -balloon; lasermasinatel trummel ja tooner. Paljudel teistel masinatel aga vahetatakse värvaine eraldi, kuid mingi aja pärast tahab tindipea või valgustundlik trummel ikka väljavahetamist, nii et sellest kulutusest ei pääse. Faksi ostul on tähtis ka uurida, kas aparaati saab soovi korral arvutiga ühendada ja kas tal ka vastav programm kaasas on. Samuti tasub huvi tunda, millist porti kasutatakse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum