Metallide madalseis

Kuigi nõudlus väärismetallide järele on viimasel ajal tõusnud, on hinnad püsinud viimastel nädalatel väga madalal. Eelmisel reedel langes hõbeda hind Londonis viimase 18 kuu madalaimale tasemele, alla psühholoogilise piiri 5 dollarit untsist. Kuigi septembri keskel toimub harilikult väärismetallide turul elavnemine, summutasid Ühendriikide investeerimisfondide spekulatsioonid hõbeda võimaliku hinnatõusu. On karta, et hõbeda hind võib langeda isegi 4,5 dollarini untsilt. Plaatina tase on umbes 2-2,5 aasta madalaimal piirimaal ja eileõhtune fiksing 385,25 dollarit untsist on madalaim alates 1994. a 31. jaanuarist. Pallaadiumi fiksingud on samuti püsinud kolme aasta madalaimal tasemel. Kulla hind võib lähiajal tõusta, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi, maailma suurima kullatootja toodangumahud ilmselt vähenevad. LAVi mäetööstus seisab silmitsi kaevandatava kulla kasvava omahinna, maagi kehvema kvaliteedi, aga ka võimalike streikide ning sotsiaalsete rahutustega.

Venemaa plaanib osta kõvateralist talinisu USAst ja Euroopast, sest selle aasta saak oli kehv. Nisu hind on Venemaal kõrgem kui Lääne-Euroopas ja Ameerikas. Tonn kolmanda sordi pehmeteralist nisu maksab kohapeal umbes 600 000 rubla (166 dollarit), Moskvas maksab see koos käibemaksuga 240 dollarit.

Endised Nõukogude Liidu «viljaaidad» Ukraina ja Kasahstan ennustavad samuti kehva saaki ning pole võimelised eksportima niipalju kui eelmistel aastatel. Peaaegu pool möödunud aasta viljaimpordist Venemaale tuli Ukrainast ja 12% Kasahstanist. Venemaa põllumajandusminister Viktor Hlõstun on öelnud, et Venemaa kavatseb importida 4--4,5 tonni söödateravilja (peamiselt mais ja soja) ning 500 000 tonni toidunisu Põhja-Ameerikast või Austraaliast.