Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas peab infrastruktuuri erastamisega kiirustama?

    Erastamisega kiirustamine on äärmiselt sügavalt poliitiline küsimus. Väited, et osa infrastruktuuri ettevõtete erastamine peab toimuma alles järgmisel sajandil, pole minu arvates mitte millegagi põhjendatud.
    Nii kaua infrastruktuuri ettevõtete erastamisega kindlasti oodata ei tule, sest see on küsimus riigi kui terviku konkurentsivõimest, tema koha leidmisest ülemaailmses tööjaotuses ja nii kaua ei luba oodata lihtsalt konkurents.
    Võimalikult kiiresti pole ka õige erastada, sest ka siis võime konkurentsieeliseid kaotada. Tuleb aeglaselt kiirustada. See tähendab, et siiski see eraomanikust partner, keda loodetakse leida, peab olema piisavalt hea, et ettevõtte edukas tegevus saaks alata. Just konkurentsi seisukohalt teiste Euroopa infrastruktuuri ettevõtetega.
    Kui tõesti Eesti ühinemine Euroopa Liiduga saab lähitulevikus faktiks, siis Euroopa direktiivides on turu avamine ette nähtud.
    Kui me täna ei taha oma ettevõtteid konkurentsivõimeliseks teha ja Euroopaga ühineda tahame, siis võib juhtuda, et meie turul hakkab praeguste infrastruktuuri ettevõtete asemel keegi teine vabalt tegutsema. Kindlasti peab riik teatud ajaperioodiks, teatud kindlate infrastruktuuri ettevõtete puhul säilitama nendes oma kontrolli.
    See, kas kontroll oleks vaja säilitada ka pikemas perspektiivis, on aga väga kaheldav seisukoht.
    Praegune olukord on selline, mis erastamisega venitada ei luba. On vaja otsustada, kuidas erastatakse ja milliste seaduste alusel. Eestil on väga hea maine. Kui see aeg maha magada, siis on oht, et investorid lähevad mujale, näiteks Leetu või Lätti. Läti on hakanud valmistama ette näiteks oma energiasüsteemi erastamist.
    Infrastruktuuri ei saa erastada ülepeakaela. Erastamine ei tohi olla eesmärk omaette. Kui me käsitleme Eesti kogu senist erastamisprotsessi, siis on see suuresti aktsioon. Aktsioonina erastati tööstusettevõtted, aktsioonina erastati teenindusettevõtted ja ma arvan, et see oli igati põhjendatud. Infrastruktuursete ettevõtete puhul on tegemist kvalitatiivselt erineva seisundiga.
    Need on ettevõtted, mis omavad siiski teatud strateegilist tähtsust riigikaitseliselt, majanduspoole pealt vaadatuna ja ka sotsiaalse poole pealt vaadatuna. Loomulikult võib riik astuda kõigist nendest ettevõtetest välja. Ma ei vaidle ka sellele vastu, kuid ma ütlen seda, et täna, järgmisel aastal või ülejärgmisel aastal ei tohiks seda teha.
    Ühelt poolt ei ole selleks praegu tingimusi ja ei ole valmis vajalik keskkond. Teiselt poolt on väga küsitav see, kas me leiame ostjat tänastele infrastruktuuri ettevõtetele või mitte. Infrastruktuur pole see, mis taotleb suurt kasumit. See tähendab, et infrastruktuurile ostjat leida on äärmiselt keeruline. Me peame andma ettevõtte ära odavalt ja samas peame ostjale ka kasumi tagama.
    Infrastruktuuri ettevõtete erastamisel me peamegi paljudel juhtudel paratamatult minema välja kontsessioonile, sest turule ei mahu rohkem tegijaid kui üks ja selleks, et see ükski siin turul oleks, on talle vaja anda teatud õigused. Turg on liiga väike selleks, et seda jagada.
    Ma ei ole kunagi väitnud, et riik peaks jääma osa ettevõtete omanikuks igavesti. Infrastruktuuriettevõtete puhul on tegemist erastamisprotsesside õige ajastamisega. Tänased olud on sellised, mis minu arvates lükkavad näiteks Eesti Telekomi erastamisprotsessi edasi aastani 2002.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.