Põllumehed said kütusehüvitust 38,5 miljonit krooni

Kui algsetes arvutustes kasutatud 1993. aasta statistika järgi on Eestis 1 128 000 ha haritavat maad, siis taotlusi kütuseaktsiisi hüvitamiseks laekus tänavu suvel ainult 593 370 hektari kohta.

Põllumajandusministeeriumi ökonoomikaosakonna peaspetsialisti Väino Liimanni sõnul on praegu Eestis arvestuslikult ligi 650 000 hektarit haritavat maad, täpne ülevaade aga puudub.

Kui arvestada 1993. a statistika andmeid, mille kohaselt on Eesti haritava maa suurus 1 128 000 hektarit, ning täpseid lisaandmeid traktorite tänavuse kütusetarbimise kohta, vajaksid talunikud riigilt kokku kuni 80 miljonit krooni, tõdes Liimann.

Mitte kõik talunikud ei esitanud ettenähtud ajaks, 1. augustiks, taotlusi kütuseaktsiisi kompensatsiooni saamiseks. Liimanni ütlusel võis nende põllumeeste arv, kes ühel või teisel põhjusel avaldust ei esitanud, ulatuda 20 protsendini.

Riigi maksuameti revisjonitalituse juhataja Tiit Jüriöö, kes ühtlasi peab Harjumaal ligi 70hektarilist teraviljatalu, on üks nendest, kes kompensatsioonist ilma jäi.

Jüriöö sõnul helistas ta juba kevadel taluliitu, kust talle ei osatud öelda, kes ja millal kompensatsiooni välja maksab. Nii jäigi ta ootama, et talle teatis kompensatsiooni saamisest koju saadetekse.

Augusti alguses kohtas Jüriöö naabertalunikku, kellelt sai teada, et avalduste esitamise tähtaeg juba möödas on. «Mul lehed ei käi ja päevad on pikad,» ütles ta.

Jüriöö sõnul on kummaline, et mitte kunagi ei unusta vald talle saatmast teatist maamaksu tasumise kohta, kui aga riik hüvitist pakub, siis sellest ei peeta vajalikuks informeerida. Jüriöö lisas, et Harjumaal on veel teisigi talunikke, kes kompensatsioonitaotlusega hilinesid.

Esialgse, 1993. aasta kütusetarbimise ja haritava maa üldpinna järgi otsustades tulnuks ühe hektari haritud põllumaa eest talunikule maksta 80,5 krooni. Lõplikult väljamaksmisele läinud hüvitis kompenseerib maa harijale keskmiselt 64,9 krooni hektari kohta.