3. oktoober 1996
Jaga lugu:

Riik kaevab transiidile auku

Konteinerite transiit kallineb seoses uue tollimääruse jõustumisega 1. oktoobril. Uus määrus ütleb, et konteinerkaubad ja muud tollitavad kaubad tohivad seista ainult selleks ettenähtud tolliladudes.

Tallinna tolliinspektuuri asejuhataja Toivo Toomingase sõnul oli seaduseparandus vajalik selleks, et määratleda kauba vastustus.

«Näiteks ei olnud enne seadusemuudatust selge, kes vastutab kaupade sadamast kadumise eest,» ütles Toomingas. Aktsiisi- ja konteinerkaupu peab tolliladudes hoidma alates 1. oktoobrist, ülejäänud kaupu alates 1. jaanuarist.

Kaubaveoga tegeleva RASi Eesti Merelaevanduse direktori asetäitja Jaan Kalmuse sõnul on seadusemuutus toonud kaasa väga palju segadust.

Seaduseparanduse rakendamine praeguses vormis toob endaga kaasa lisakulusid klientidele ja nende arvu vähenemise, mille tõttu kannatab ka Eesti Merelaevandus, ütles Kalmus. Tema sõnul ei soodusta see seaduseparandus mingil moel Eestit läbiva transiidi arengut.

Merelaevandus ja tolliinspektuur on alustanud läbirääkimisi, et välja selgitada, kuidas täita määrust ilma vedude kallinemiseta.

Uue määruse mõjul peavad kaubavedajad tegema lisakulutusi. Ühe konteineri vedamine Muuga sadama kaudu maksab 1000 krooni rohkem, ütles kaubaveokorraldusfirma Melship Eesti direktor Paavo Kollom.

Tema sõnul vaatasid kaupmehed juba varem odavamate Läti ja Leedu sadamate poole. Kui nüüd kaubavedu veelgi kallineb, siis võib ennustada, et Eestit läbivate transiitvedude maht langeb järsult, prognoosis Kollom.

Kollomi sõnul on kaubavedu Eesti kaudu 2000 krooni võrra kallim kui Läti või Leedu kaudu. Pärast 1. oktoobri määrust hakkab kaubaveo hind Eesti kaudu lähenema Soomes kehtivale hinnale, mis on 3000 krooni võrra suurem.

Melshipi esindaja Paavo Kollomi sõnul tuli uus tollimäärus kaubavedajatele ootamatult. Samuti ei käinud keegi määruse koostajatest võimaliku transiiditeenuste kallinemise osas läbi rääkimas.

See näitab valitsusametnike hoolimatut suhtumist riigi arengusse, ütles Kollom. Tema sõnul sõlmivad kaubavedajad ettevõtjatega lepinguid mitmeks aastaks ette. Kui seadused ootamatult muutuvad, kaob Eesti vastu usaldus.

Kuna seadus tuli ootamatult, pole Muuga sadamas piisavas koguses tolliladusid, et sadamas seisvat ja saabuvat kaupa ära mahutada, ütles Kollom. See põhjustas eile ummikuid Muuga sadamas ja mitmelt laevalt ei jõutud õigeks ajaks kaupa maha laadida.

Muuga sadamas tekkinud raskusi ei oska lahendada ka piiritollipunkti juhataja Vello Jõeäär, kelle sõnul ei jõua firmad kaupu vajaliku kiirusega ladudesse vedada.

Loa taotlemine tollialao avamiseks on pikk ja vaevanõudev protsess, ütles tollilao Toval esindaja Genrich Lukkonen. Tema sõnul aitavad tollilaod vältida võimalust, et mõned kaubad on sadamast kadunud ja Eesti turule imbunud.

Statistikaameti andmetel moodustab konteinerite vedu koos treilerautodel liikuva kaubaga transiidi üldmahust ligi 20 protsenti. Tänavu esimesel poolaastal liikus Eesti sadamate kaudu 2 protsendi võrra vähem kaupu kui möödunud aastal samal ajal.

Kui transiitvedude maht Eesti kaudu endiselt väheneb, jääb riigil palju tulu saamata, ütles Jüri Laving Eesti majanduse instituudist. Tema sõnul kannatavad transiitvedude vähenemise tõttu paljud firmad, eriti aga need, kes tegelevad kaupade transpordiga läbi Eesti. Sadamate ja raudtee töömaht väheneb, paljud inimesed jäävad tööta ning riigi tulu väheneb.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel moodustas transiidist saadud tulu sisemajanduse koguproduktist 1994. aastal 7,5 protsenti. 1995. aastal oli transiidi osa SKPst 4,7 protsenti, mis näitab 2,8 protsendi suurust langust.

Esimese poolaasta andmete alusel võib prognoosida, et käesoleval aastal langeb transiidi osa SKPs veelgi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum