Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EXW ja FCA tarneklauslid jätavad enamiku kohustusi ostja kanda
Ostu-müügilepingute sõlmimisel on soovitav alati kokku leppida ka kauba transportimisega seotud üksikasjad. Tavaliselt kasutatakse sel puhul Incoterms 1990 tarneklausleid, mis määravad kauba transportimisel ostja ja müüja vahel ära kulude ning riskide jaotuse.
Tarneklauslite EXW (Ex Works -- hangitud tehasest) ja FCA (Free Carrier -- franko vedajal) kasutamisel peaks ostja teadma järgmist:
Mõlema tarneklausli puhul toimub tarne müüja territooriumil.
EXW-klausel seab müüjale minimaalsed kohustused, mis piirduvad kauba sorteerimisega laos ostja jaoks. Kõik järgnevad kaubaga seonduvad kulud ja riskid (kaasa arvatud kauba laadimine ja ekspordiga kaasnevad tolliformaalsused) kannab ostja.
EXW puhul on ostja kohustuseks ka kauba transpordi korraldamine müüja poolt nimetatud kohast.
FCA-klausel erineb EXW-tarneklauslist selle poolest, et kauba pealelaadimine ja ekspordi tolliformaalsuste täitmine on müüja kohustus ning vastavad kulud ja riskid on tema kanda.
Juhul, kui ekspordi tolliformaalsuste (tollideklaratsioonid, ekspordilitsents jne) vormistamine käib ostjale üle jõu, on soovitav kasutada FCA-klauslit.
Kuigi teiste tarneklauslitega võrreldes on mõlema tarneklausli puhul ostjal suur risk, kasutatakse neid sageli. Põhjused on erinevad.
1. Paljudest eri paikadest kaupa tarnivad firmad eelistavad koondada oma veosed ühte ekspedeerimisfirmasse, säästes sellega aega ja raha.
2. Ostjal võivad olla müüjast suuremad võimalused soodsa veolepingu sõlmimiseks. Samuti on ostjal enda valitud ekspedeerijaga lihtsam suhelda.
3. Osa müüjaid, kes eelistavad mitte tegeleda transpordiprobleemidega, müüvad oma kaupa laost.