Elysées vähe privaatsust

Restoran Elysée mõjub argipäeviti suure koplina. Olen olnud restoranis suurema seltskonnaga ja nii polnud väga viga. Kui aga minna argipäeva lõunal sõbrannaga tühja saali, siis on mulje kehv ja kahvatu. Elysée mõjub suurlinlikult nagu üks Euroopa restoran. Esinduslikkust ja ideid restorani sisekujunduses jagub. Näiteks kardinad on Olümpiale kohased. Torkab silma, et sisekujunduses ei ole hirmsasti ponnistatud, kõik on loogilises jadas. Ei ole enese eksponeerimist. Sellised objektid mulle meeldivad. Mööbel on rivis -- selge ja ratsionaalne. Vahel annab ka lõbusamat skeemi teha. Elysée interjööri hindeks paneksin 5-. Et tublit rasvase pliiatsiga 5 saada, peaks olema rohkem isikupära.

Elysée restorani interjööri tuleb suhtuda kahte moodi. Kuna restoran on valdavalt tühi, siis on seal võimalik omaette olla. Kui seal oleks palju rahvast, siis häiriks eraldatuse puudumine. Üldiselt võib öelda, et tegemist on tüüpilise eurorestoraniga, millele sarnaseid on palju ja mille sisekujundus ei ole midagi erilist. Arvestada tuleb sellega, et Elysée on hotellirestoran. On näha, et kulutatud on palju raha, ning tulemusel pole viga. Restorani värvilahendus on huvitav ja meeldejääv. Valgustuse plusse-miinuseid ei oska välja tuua, kindlasti ei ole ta liiga valge ega liiga hämar. Mulje sõltub sellestki, kus istuda -- akna all on palju valgem. Mööbel on restoranile kohane, ranged lauad ei häiri.

Ma ei ole Elysées tihe külaline. Minu jaoks on kallite materjalidega kujundatud avar ruum külm ja ebasõbralik. Ootaksin rohkem õdusust ja privaatsust. Mulje sisekujundusest sõltub restorani külastamise eesmärgist: pühapäeval perega lõunale minnes ei pea olema privaatsust nii palju kui ärikohtumisel. Õdusamaks teeks ruumi valgustus. Vähemalt päeva ajal Elysées erilist valgustust ei ole. Siiski on praegune restoran parem varasemast, kui aknaid polnudki. Ranged lauad mõjuvad militaristlikult. Restorani sisekujunduses peakski rohkem korrapäratust olema. Kõrvaloleva Rendez-Vous' kohvikuga võrreldes on kahe ruumi sisekujundus nagu öö ja päev. Restorani sisekujundus on maitseküsimus.

Elysée sisekujundus mulle ei meeldi, kuna jätab see suure ja kõleda nõukogudeaegse ruumi mulje.

Restorani interjöör seostub sõnaga «odavus», mis tekitab tunde, nagu oleks tegemist sööklaga.

Sisekujundus ja selle hinnaklass peaks käima käsikäes, Elysées see nii ei ole. Kuna restoranis ei ole privaatsust, siis pole seal meeldiv ärilõunaid pidada -- pigem minna siis juba kohvikupoolele.

Restorani värvilahendus eriti ei ärrita ega häiri, kuid tarbijana tajun interjööri üldmuljet ega vaata detaile eraldi. Pingsalt olen vaadanud vaid põrandakatet, mis ei ole minu maitse.

Ka lauad ei pruugiks restoranis olla nii range kuju ja paigutusega.