Majandus varjutab valimisi

Presidendivalimiste peamised kandidaadid on opositsiooni poolt jurist Peter Stojanov, kes edestas Bulgaaria praegust presidenti Zhelyu Zhelevit juunikuistel eelvalimistel, ning sotsialistide kandidaat kultuuriminister Ivan Marazov. Zhelyu Zhelev otsustas kandideerimast loobuda.

Valimiste tulemused võivad kujuneda otsustavaks peaminister Zhan Videnovile, kelle positsioon Bulgaaria sotsialistliku partei liidrina on kõikuma löönud seoses suutmatusega ohjeldada riigis süvenevat majanduskriisi.

Valitsev sotsialistlik partei on viie võimul oldud aasta jooksul erastanud vaid viis protsenti tööstusest ning needki ettevõtted on läinud peamiselt kommunismiaja bossidele.

Turu määrata on vähem kui poolte kaupade hinnad. Äri küll õitseb, kuid enamjaolt on tegemist kõverate tehingutega. Majandust kontrollib endine nomenklatuur riigiga seotud «majandusgruppide» kaudu. Lokkab korruptsioon ja ebakompetentsus. Tugev sõna on Vene maffial.

Välisinvesteeringute mahult on Bulgaaria piirkonna riikidest viimasel kohal ning neljandik riigi arvukatest ning maksujõuetutest pankadest on riigi järelevalve all.

Keskpanga varad kahanevad kiiresti katsetes toetada leevi, mis oli septembriks kaotanud kaks kolmandikku oma väärtusest.

Keskpanga valuutareservid on aastaga kukkunud 1,5 miljardilt dollarilt 505 miljonile dollarile, millest ei piisa tuleva aasta vilja ja kütuseimpordi finantseerimiseks, rääkimata riigi 9,5 miljardi dollari suuruse välisvõla teenindamisest.

Pangandussüsteemi stabiliseerimiseks kehtestatud 300protsendilised intressimäärad on sisevõlga kahekordistanud.

Inflatsiooniprognoos selleks aastaks ületab 200 protsenti. Prognoosi järgi kahaneb Bulgaaria majandus tänavu 3 protsenti ning jätkab langust ka tuleval aastal.

Järgmisel nädalal saabub Sofiasse IMFi delegatsioon, et arutada tingimusi, mis võimaldaksid valuutafondil välja maksta teise osa 115miljonisest tugilaenust. Seni on seda kaks korda edasi lükatud.

Koos vaesusega levib kuritegevus, ehkki ekspeaminister Lukanovi mõrvamine oli tugeva poliitilise alatooniga.

Kokku kandideerib pühapäeval kolmteist presidendi ja asepresidendi kandidaadi paari. Kui üksi kandidaat ei kogu häältest üle 50 protsendi, toimub nädala pärast valimiste teine voor. REUTER-TE-ÄP