24. oktoober 1996 kell 22:00

Piiritakistused kärbivad ekspordivõimet

Arend Adamsoni sõnul ei saa piiriprobleeme lahendada tolliregulatsiooni suurendamisega, nagu seda paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides seni on tehtud. Tollitariifide suurendamisega pikenevad piiriületusjärjekorrad, ametnikel tõuseb kiusatus võtta altkäemaksu ja transpordifirmad hakkavad otsima muid võimalusi kauba vedamiseks, lausus Adamson.

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni esindaja Lauri Lusti ütles, et põhja-lõunasuunalistel vedudel on ajafaktor kõige olulisem ja mitu päeva kestvad piiriületused on võtnud soomlastelt isu kasutada Via Balticat.

Tolliameti tollikorraldusosakonna juhataja Ülo Järve ütles, et tema ei näe mingisugust lihtsat võimalust, kuidas piiriprobleeme lahendada. Tema sõnutsi on järjekordi piiril võimatu lahendada, kuna autojuhid ei suuda kõiki vajaminevaid pabereid kunagi nii korda ajada, et nendega ühtegi probleemi ei tekiks.

Järv lisas, et toll on riigi suurim maksukoguja ja kui riigile on raha vaja, siis tuleb ka tolli üleval pidada.

«Saksamaa sõidu saaks hõlpsa piiriületusega ära teha 8 päevaga, praegu kulub selleks 12 päeva,» ütles Jaak Kivisild transpordiettevõttest Mobiil. Piiritakistuste kaotamine suurendaks ja kiirendaks Kivisilla sõnul tunduvalt autotranspordi käivet, see omakorda viib alla transpordi ja kaupade hinna.

Adamsoni sõnul saaks piiriprobleemide lahendamisega transpordikulutusi poole võrra vähendada, kuna ajakulu kauba transportimiseks oleks poole väiksem.

Kaubaveokorraldaja Skanspedi esindaja Üllar Lainela ütles, et tema nii optimistlikke järeldusi ei teeks, aga kokkuvõttes võiks kaubaveo hind langeda kuni 20 protsenti.

Kivisilla sõnul on riigiametnikele raske selgeks teha, et mida raskem ühe või teise riigi piiri on ületada, seda vähem läbib seda riiki transiitkaup ja seda vaesemaks see riik jääb. Eesti piiril toimetavad ametnikud ei jää jäärapäisuselt alla Vene kolleegidele, lisas ta.

Hetkel kuum