Tallinna linnavalitsuse üks prioriteete on ühistranspordi kui elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi tõstmine suhteliselt madala piletihinna kindlustamise juures.

Selle ülesande täitmine läheb aasta-aastalt raskemaks seoses linna bussipargi üha kasvava vajadusega uute busside järele, mis teadagi nõuab väga suuri investeeringuid. Lähema 2--3 aasta jooksul tuleb välja vahetada üle 200 täielikult amortiseerunud Ikarus-tüüpi linnaliinibussi. Kaasaegne korralik buss maksab orienteeruvalt 2--2,3 miljonit krooni.

Paljulubav algus selle esmapilgul ebareaalse ülesande realiseerimisel on juba tehtud. Käesoleval ajal rikastab meie linnaliikluse pilti 12 uut Eestis Baltscania ASis toodetud nägusat bussi, millele lisandub aasta lõpuks veel kaheksa. Kõigi eelduste kohaselt lisandub järgmisel aastal nendele veel 25 Baltscania bussi.

Kõik need bussid on soetatud või soetatakse linna eelarve vahendite arvel olulise riigipoolse toetusega kapitali rendilepingute alusel tähtajaga viis aastat. Ainuüksi järgmisel aastal tuleb linnal kolme liisingulepingu alusel teha makseid 22 miljoni krooni ulatuses ning vaatamata riigi toetusele on need maksed lähematel aastatel raske koorem linna eelarvele.

Sellega oleks linna võimalused järgmisel viiel aastal uusi busse soetada praktiliselt ammendatud. Kuid nagu eespool mainitud, on uute linnaliinibusside vajadus tunduvalt suurem ning seda vaatamata second-hand-busside ostmisele, mis on siiski sundkäik ja poolik abinõu ning lõppkokkuvõttes ainult leevendab ajutiselt olukorda.

Vastus sellele küsimusele saab olla ainult üks -- linna bussimajandusse tuleb hakata hoogsalt kaasama erakapitali ning selleks peab bussimajanduse erastama. Missugune peaks olema selle protsessi ulatus, on omaette küsimus. Ilmselt meie tingimusi arvesse võttes tuleks antud juhul kõne alla linna kui omaniku rolli vähendamine, mitte aga täielik kaotamine. Teiste linnade praktika selles küsimuses on väga erinev ja mitmekesine. Iga linn peab ise leidma optimaalse lahenduse. Kuid meie oludes peab selles sotsiaalselt tundlikus valdkonnas linnale jääma kontroll piletite hinna üle ja reguleeriv funktsioon, aga samuti tellija roll oluliste linnaliinimarsruutide teenindamiseks erakapitalil baseeruvate firmade poolt.

Käesoleval ajal piirdub erakapitali osa MRP Liinide ASi näol linna bussiliikluse kindlustamisel ainult kuue protsendiga. Ülejäänud osa turust kuulub Tallinna Autobussikoondise ASile, mille ainuomanikuks on Tallinna linn. Linnale aga käib bussimajanduse ajakohastamise finantseerimine oma vahendite arvel lähiaastatel ilmselt arvatavasti üle jõu.

Kõike seda on ka silmas peetud läbirääkimistel välisinvestoritega, linnamajanduse projektide ja probleemide lähemal tutvustamisel.

Huvitavaid lahendusi Tallinna bussimajanduse ümberkorraldamiseks, bussisõidu kui teenuse kvaliteedi tõstmiseks peaks andma juba alanud läbirääkimised Taani bussifirma Bus Danmark A/S ja Shoti firma Stagecoach Holding plc ja selle Soome tütarfirma Swebus Finland esindajatega.

Turule pürgib ka praegune ME Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis Tshehhis ja Ukrainas toodetud bussidega.