Tööstusjuhid on teinud pankrotiseaduse eelnõu arutelu käigus riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku, et pankroti saaks algatada vaid juhul, kui avalduse esitanud võlanõudja esitab nõude, mis ulatub vähemalt firma poole omakapitali suuruseni.

Ettepaneku vastu on pankrotihaldurid, kelle seisukohast on seni iga pankrot põhjendatud.

Pärnits väitis, et varem oli pankrotihalduri tegevus palju aktuaalsem, kuna ettevõtete bilansid olid korrast ära. Pärast äriregistrisse kandmist nõutakse firmadelt aga auditeeritud aruannet ja firma vara õigesti kajastavat bilanssi. «Kui need on tagatud, pole enam mingit pankrotimenetlust vaja, võtad bilansi kätte ja sealt on näha, kas ettevõttel on vara, et võlg ära katta,» leidis Pärnits.

Ta viitas ka teistele võimalustele võlgade kättesaamiseks, näiteks täitevmenetluse seadustikule. «Võtame ASi Eesti Talleks juhtumi, kus RE Eesti Kütus võlanõue oli vaid 160 000 krooni,» rääkis Pärnits. «Juba üksnes Talleksi juhatuse esimehe Andres Sarri auto maksab kaks korda rohkem!» Pärnitsa sõnul oleks mujal maailmas tulnud kohtutäitur ja müünud auto maha, pool raha oleks saanud Sarri, pool oleks läinud võla katteks.

Tartu firmal Primex on ettevõtte tulumaksu- ja käibemaksuvõlg ilma intressideta 5,1 miljonit krooni. Firma vara on teist aastat arestitud, maksuameti nõudel on algatatud firma pankrot ja sellega on seotud mitu kohtuasja.

Primexit esindav vandeadvokaadi abi Helmut Pikmets sõnas, et kui pankroti algataja eesmärk on raha kätte saada, tasuks võlausaldajal kaaluda hagi- või täitevmenetlust. «Täitevmenetluse seadustik annab suured õigused igale võlausaldajale,» lausus Pikmets.