Majandustegevuse seadus saab reaalsuseks

Põhiseaduse järgi on kõigil Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega, majandustegevuse seadus seab sellele aga piirangud.

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna on seisukohal, et põhiseadus lubab ettevõtlust piirata. «Me ise oleme eelnõust heal arvamusel ja loodame, et seda hakkavad ka teised jagama,» ütles Pärna eile.

Ta avaldas arvamust, et majandusministeeriumiga on lihtne kokkuleppele jõuda, raskeks läheb ettevõtjate liitudega läbi rääkides. «Neile ei meeldi seadused, mis neid kitsendavad,» põhjendas Pärna.

Varem on justiitsminister Paul Varul majandustegevuse seaduse vajalikkust põhjendades väitnud, et printsiip «turg reguleerib ennast ise» on vale. Justiitsministri seisukoht on, et turgusid peab reguleerima riik.

Ettevalmistatav majandustegevuse seadus püüab piirata turul tegutsevate subjektide hulka. Seaduseelnõus on kirjas, et majandustegevusega võib tegeleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab seaduse nõuetele. Teise piiranguna sätestab seadus majandustegevusega tegelemiseks vajaliku kutsehariduse nõude.

«Mulle hakkab silma, et siin on teatud paralleel Saksa seadustega, seal puudutab see ennekõike käsitöönduslikku tootmist,» ütles kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Toomas Tamsar. «Ma ei ole kindel, et Eestis on selline regulatsioon vajalik.»

Tamsar on seisukohal, et riik ei pea tagama mitte ettevõtja haridustaseme või kvalifikatsiooni, vaid selle, et toode või teenus oleks ühiskonnale ohutu. Kui on tegemist väike- või käsitööndusliku tootmisega, on ohutuse tagamine kvalifikatsiooninõuete abil efektiivsem kui toote või teenuse pidev kontroll, leidis ta. Tööstusliku tootmise puhul ei saa Tamsari sõnul mitte kuidagi selle lähenemisega nõus olla.

Tamsar kinnitas, et isegi kui kehtestada kvalifikatsiooninõuded, on probleem selles, et Eestis puudub kutsenõuete kvalifikatsioonisüsteem.

Viimast tunnistas ka Priidu Pärna. Samas kinnitas ta, et kutsehariduse nõudest justiitsministeerium ei loobu.

Majandustegevuse seaduse järgi tekib õigus ettevõtlusega tegelda alles pärast sellekohase tegutsemisloa või tunnistuse väljaandmist. Toomas Tamsari sõnul on vahe, kas riik paneb ettevõtjale kohustuse riiki oma tegevusest ja tegutsemise asukohast informeerida või annab subjektile õiguse osaleda majandustegevuses alles pärast tegevusloa väljastamist.

Seaduseelnõus on kirjas ka majandustegevuse loa äravõtmise tingimused. Ettevõtja kaotab õiguse tegelda ettevõtlusega, kui ta ei ole sellega tegelenud viimased kolm aastat ja ta asukoht pole teada.

Eelnõus nõutakse ka, et toodetel tuleb ära näidata tootja ees- ja perekonnanimi, ärinimi, aadress, toote nimi jms. Kuidas seda teha näiteks kirjaklambri puhul?

«Andes oma väga heatahtliku hinnangu, siis majandustegevuse seadust on kirjutanud juriidilise haridusega inimesed, kes pehmelt öeldes ei valda teemat ega ei tea, mis need turud on ja mis nende reguleerimine majanduslikus mõttes tähendab,» sõnas Tamsar.

Tema sõnul on justiitsministeeriumi ametnikud süüdistanud kaubandus-tööstuskoda vastuseisus majandustegevuses korra loomisele. «Ettevõtjad on, vastupidi, vägagi huvitatud sellest, et ettevõtlusmaastikul ja seadusloomes oleks kord,» väitis Tamsar. «Me ei ole kunagi olnud ka äriseadustiku vastu, küll aga nende punktide vastu, mis meie arvates on põhjendamatult reguleerivad.»

Priidu Pärna kinnitas, et ettevõtjate seisukoht ei muuda justiitsministeeriumi arvamust majandustegevuse seaduse vajalikkuse kohta ja loodetavasti antakse see valitsusele üle uue aasta alguses.