Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Vene suhted hakkavad soojenema

    Eile Petroskois toimunud Eesti ja Venemaa välisministrite Siim Kallase ja Jevgeni Primakovi kohtumisel kiitsid mõlemad pooled piirilepingu eelnõu ettevalmistamise heaks ning ütlesid, et muudatusi seisukohtades enam ei tehta, teatas välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo pärast kohtumise lõppu.
    Vastuseks Primakovi tõstatatud küsimusele inimõiguste rikkumiste kohta Eestis tegi Siim Kallas ettepaneku kahe riigi vaheliste lahendamata küsimuste depolitiseerimiseks ja mõlema poole õigusekspertide kohtumise korraldamiseks lähemal ajal Tallinnas.
    Kallas oli ka pärast kohtumist arvamusel, et poliitilise tahte korral on piirileppe sõlmimine võimalik veel käesoleval aastal, ütles Arusoo.
    Pressiesindaja sõnul tekkis Eesti ja Vene välisministerite vahel usalduslik kontakt ning kohtumisi otsustati tulevikus jätkata.
    Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm ütles eile välisministrite kohtumist uudisteagentuuridele kommenteerides, et peab õigeks Eesti lubadust loobuda Eesti-Vene piirilepingus Tartu rahu tunnustamise nõudest.
    Peaminister Tiit Vähi märkis eile BNSile, et Eesti-Vene suhete paranemise foonil on Eesti jaoks praegu piiriküsimuse lahendamiseks soodne aeg. Ta lisas, et ka Vene pool on kõrgemal tasandil tunnistanud, et Venemaa suhted Eestiga on üldiselt normaalsed. Tema sõnul sai suhete paranemine alguse pragmaatilistest kaalutlustest. Vähi ütles, et tema arvates jõudsid nii Eesti kui ka Vene pool äratundmisele, et suhete parandamine on kasulik mõlemale poolele.
    Vähi sõnul on Venemaa peaminister Viktor Tshernomõrdin avaldanud toetust Eesti-Vene kaubavahetuse enamsoodustuslepingu väljatöötamisele.
    Välisminister Siim Kallas suundus eile läbi Helsingi Prantsusmaale Strasbourg'i, kus ta osaleb Euroopa nõukogu ministrite komitee 99. istungjärgul. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.