Eesti kaup saab Ukrainas eelise

Luht ütles, et Ukraina on juba kehtestanud kõrgema tollimäära kartuli sisseveo suhtes. Sellest nädalast hakkab 50--60% tollimaks kehtima ka liha- ja piimatoodete impordil, jätkas Luht.

Luht toetub oma informatsioonis Ukraina peaministri Pavel Lazarenko hiljutisele sõnavõtule ühes tõuaretusjaamas, kus ta kinnitas, et Ukraina kehtestab toidukaupade sisseveo suhtes lähemal ajal kõrgemad tollid. Luhti sõnul on Ukraina peaminister lubanud lähikuudel kehtestada kõrgemad tollitariifid ligi 600 kaubaartikli kohta.

Luht ütles, et tollimäärade tõstmine on tõsine katse kaitsta Ukraina siseturgu. Tariifide tõus toob kaasa kaupade kallinemise, kuid seni pole selge, kas see toob kaasa ka kohaliku tootmise suurenemise, lausus Luht.

Eesti kaubandus-tööstuskoja Ukraina piirkonna eksperdi Viive Tiigi sõnul on Eesti ettevõtjate huvi 52 mln elanikuga Ukraina turu vastu tõusnud pärast vabakaubanduslepingu jõustumist sel kevadel. Tema sõnul suurendab tollitariifide tõstmine Eesti kaupade eeliseid veelgi, kuna siin toodetu pääseb Ukrainasse maksuvabalt.

Ukraina Tallinna saatkonna andmetel pole Ukraina samasugust vabakaubanduslepingut, nagu tal on Eestiga, sõlminud mitte ühegi teise riigiga. Eesti statistikaameti andmetel oli Ukraina osa Eesti ekspordis käesoleva aasta jaanuarist kuni septembrini 5,2%. Eesti ekspordimaht Ukrainasse oli 9 kuuga 899 mln krooni ja import Ukrainast 451 mln krooni.

Ukraina Tallinna saatkonna kaubandusesindaja Jevgeni Gerassimov ütles, et Ukraina on huvitatud eriti Eesti kalatoodetest, sest näiteks Kiievis pole kunagi sprotte toodetud, ning muudestki Eesti toiduainetest, ka mööblist.

ASi Eesti Tikk müügiesindaja Andrei Kustov ütles, et tikuvabrikule on Ukraina turu võimalused väga perspektiivsed ja seoses vabakaubanduslepingu sõlmimisega kadus tikkude impordil Ukrainasse kehtiv 10% tollimaks Eesti toodetele. Ta hindas Eesti tikutoodangu turuosa Ukrainas 7--8 protsendile. Ta väitis, et turuosa Ukrainas kasvab, kuna paljude sealsete partneritega on Eesti Tikk sõlminud head suhted.

Eesti-Ukraina kaubanduskeskuse kommertsdirektor Herki Tomberg ütles, et vabakaubandusleping Ukrainaga ja imporditariifide suurendamine annab Eesti kaupadele Ukrainas suure eelise. Ettevõtjate huvi Ukraina turu vastu põhjendas ta Eesti kaupade vähese konkurentsivõimega läänes.

«Loomulikult on veel kergem müüa kaupa Venemaale, sest Peterburi turg on ligemal,» tunnistas Tomberg. Venemaaga kauplemist takistavad aga topelttollid.

Kondiitritoodete vabriku Kalev Ukraina müügijuht Heiki Abel ütles, et nende ettevõtte sidemed Ukrainaga on algusjärgus, sest vabakaubanduslepe on kehtinud alles lühikest aega. Abeli sõnul oleks Kiievis hädasti vaja Eesti ettevõtjate huve kaitsvat kaubandusesindajat, kelle ülesanne võiks olla ka küllakutsete saatmine Eestisse.

«Praegu pean ma küllakutseid hankima oma äripartneritelt, keda ma Ukrainas viibides tihti ei külastagi,» tunnistas Abel. Ta hindas Ukrainaga kauplemise perspektiivi väga heaks, ainsaks takistavaks teguriks on ukrainlaste väike ostujõud.

Kalatööstusettevõtte Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee lisas, et oma toodangut saab Ukrainasse müüa vaid seni, kuni ukrainlased ise kala töötlema õpivad. Kindlate partnerite leidmiseks soovitab Lahtvee luua isiklikke sidemeid Ukraina ärimeestega ja rohkem ise Ukrainas kohal viibida.

Eesti kaubandus-tööstuskoja andmetel tegutsevad Ukraina turul lisaks aktsiaseltsidele Kalev, Makrill ja Eesti Tikk ka OÜ Viru Rand, AS Norma, AS Epeks, AS Yaico ja OÜ Ektaco.