Offshore'i filosoofiast ja tasakaalust

Artikkel

- Uudised
- 10. november 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Offshore'i filosoofiast ja tasakaalust
Riikide soov kasseerida makse ning kodanike soov neid võimalikult vähem maksta on sama vana kui riik kui institutsioon ise. Makse on alati makstud, kuid alati on leidunud ka võtteid, kuidas neid võimalikult vähem maksta.
Kui siinkandis kapitalism ja Eesti Vabariik sündisid, oli riigi kontrollfunktsioon veel nii nõrk, et paljud ärimehed lihtsalt ei maksnud makse (maksudest kõrvalehoidmine). Käesoleval ajal on selleks tarvis juriidiliselt korrektsemaid ja keerukamaid vahendeid, mida maailmas tuntakse maksude optimeerimisena.
Riik vajab makse, et funktsioneerida, ennast kaitsta, oma ametnikele palka maksta ning sotsiaalselt vähem kindlustatuid toetada. Ärimees vajab raha, et oma firmat arendada ning võimaluse korral ka ise paremini elada.
Mida siis uus tulumaksuseaduse parandus offshore-firmade jaoks sisaldab?
Lisamaksu alla pannakse konsultatsioonid, mida Eesti firmad tellivad «musta nimekirja» pandud offshore-firmadelt. Kogu offshore-firmade tegevusest haarab see väikese, kuid ilmselt kõige «nahaalsema» osa.
Ilmselt peab ka iga ärimees tunnistama, et on liig mis liig, kui tema Eestis registreeritud firma kannab iga kvartali lõpus kogu kogunenud kasumi mingi totra turundusteenuse eest näiteks Bahama firmale.
Maksuamet võib sellise käitumise peale küll vihastada, kuid midagi teha ei saa, sest kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Niisugune tegevus tulevikus enam lubatud ei ole.
Kuid lubatuks jääb lõpmatult palju muud. Ilmselt võetakse ka tulevikus vastu maksuseaduse täiendusi, mis maksuvabade firmade tegevusvälja veelgi piiravad, kuid maksuvaba maailm on suur ja tema kasutamise võimalusi praktiliselt lõpmata palju.
Uues seaduses tuleb pöörata tähelepanu veel ühele punktile -- offshore-firmasid pakkuvatest riikidest tekivad mustad nimekirjad.
Ka selline nähtus on maailmas levinud. Mõnel maal ei saa avada Kariibi mere riikide firmadele pangakontosidki.
Kuid offshore-riike on maailmas üle 40 ning kaugeltki mitte kõiki nendest pole võimalik musta nimekirja kanda, kuna nende osa maailma majanduses on selleks liiga suur.
Näiteks ei saa Eesti ilmselt enesele lubada Shveitsi firmade diskrimineerimist.
Selles osas oli 10. oktoobri Äripäevas toodud Delaware'i näide veidi ebaõnnestunud, kuna sealsete firmade kasutamises on tavaliselt liiga palju ebaseadusliku maksudest kõrvalehoidmise elemente. Kuid ka ilma Delaware'ita jääb võimalusi piisavalt.
Peale kõige on võimalik koostada ka kombinatsioone mitme riigi firmadest, millest «eesliinil» esineb selline, mida ei saa kuidagi offshore'ilikuks pidada.
Oleme näiteks Läti ja Ukraina ärimeestele koostanud Eesti firmadel põhinevaid süsteeme, täites täpselt kõiki Eesti ja kohalikke seadusi, kuid saavutades maksude arvel tõsist kokkuhoidu.
Pole põhjust ka arvata, et Eesti seadusetegijad läheksid offshore-firmade «kiusamisega» liiga kaugele. Inglismaal olevat lordide kojas maha hääletatud ettepanek arutluse alla võtta Mani ja Jersey maksuvaba staatuse piiramine. Rahva arvates tänu lordide eneste majanduslikule huvitatusele.
Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et maailma praktika ei tunne veel ühteki meetodit, mis võimaldaks ärimeestel makse üldse mitte maksta, kuid samamoodi pole valitsustel ühteki meetodit, kuidas sulgeda kõik augud maksudeks loodetava raha äravoolamise vältimiseks.
Ning alati jääb püsima dünaamiline tasakaal riigi soovi vahel kõik maksud sisse kasseerida ning ärimeeste soovi vahel nende arvel kokku hoida.
Hetkel kuum