Kaks aastat tühja tööd

Rasmus Kangropooli sõnul on nimekirja kantud esemeid, mis on teadaolevalt juba hävinenud või kadunud. «Tegemist on riikliku dokumendiga ning selle nimekirja alusel on Eestimaal teatav kogus kultuuriväärtusi. See nimekiri ei tohi olla puudulik, sest muidu ei saa muinsuskaitses iial korda majja,» lisas ta.

Kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi alla kirjutatud dokumendiga määratletakse kindlaks asjad, mida hakatakse kohe ringi tegema, ütles Kangropool.

1994. a märtsis võeti vastu muinsuskaitseseadus, mille 25. paragrahv näeb ette, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse vähemalt 50 meetri laiune kaitsevöönd.

Tegelikkuses on seda seaduseparagrahvi võimalik ellu viia maal mingi arheoloogilise objekti ümber, kuid Tallinna vanalinnas, kus mälestis on mälestise kõrval, on see teostamatu, märkis Kangropool. Tema sõnul pidi riigikogu nimetatud seaduse parandusettepanekud eelmisel nädalal vastu võtma, aga tulemused pole teada.

Samas lisas Rasmus Kangropool, et parandusi pole tehtud 22. paragrahvi juures, mis keelab muinsuskaitseameti loata vallasmälestiste kasutamise algsel või muul otstarbel. Nimetatud seadusest lähtuvalt ei tohi siis kirikus altarit altarina kasutada ning pildid tuleb seintelt loa puudumisel maha võtta. Sellistel lubadel puudub lihtsalt mõte, ütles Kangropool.

Tema sõnul tehakse muinsuskaitseseaduses mõned parandused vaid seetõttu, et komisjonid saaksid välja töötada uue Tallinna vanalinna kaitseala põhimääruse. Tavaliselt ei võetagi ette suuri parandusi, aga vigu tehakse kogu aeg juurde, ütles Kangropool.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Aime Vesmese sõnul ei ole kultuuriministeeriumi nimekirjade koostamisse kaasatud. Tollane kultuuri- ja haridusminister kinnitas vaid oma allkirjaga riigi muinsuskaitseameti koostatud nimekirjad. Kuid üldjuhul pole kultuuriminister keeldunud objekti kultuuriväärtuseks tunnistamast.