Kuivajõel diiselmootoreid remontiva Karla Auto tegevjuht ütleb tunnustavalt, et väikeettevõtluse krediteerimise fondist ei saadeta laenutaotlejat ilma põhjenduseta tagasi. Kui äriplaan pole vajalikul tasemel, aidatakse puudused kõrvaldada, lisab ta.

Riigieelarvest finantseeritava väikeettevõtluse krediteerimise fondi kaudu võivad laenu taotleda ettevõtted, kus töötab vähem kui 80 inimest ja kelle puhaskäive ei ületa sada miljonit krooni aastas. Tegevusaladest lähtuvate piirangute kohta ütleb fondi tegevdirektor Tarmu Ossip: «Meie poole võib pöörduda iga ettevõte, kes ei tegele põllumajanduse ja karjakasvatusega. Neil on oma fond.»

Fondi väljastatavad laenud peegeldavad ilmekalt Eesti majanduse üldist olukorda. Üle poole väikeettevõtluse krediteerimise fondist saadud laenudest on läinud teenindussfääri, mis annab tunnistust vabade ressursside tekkest. «Kui ikka raha ei ole, tunnevad inimesed huvi vaid kingsepateenuste vastu,» lausub Ossip.

Ta kinnitab, et fondil on piisavalt rahalisi vahendeid, mida väikeettevõtetele laenudena välja jagada. Ossipi sõnul on probleem aga selles, et fondile esitatavad projektid pole vajalikul tasemel.

Laenu saamiseks esmatähtsa äriplaani koostamine paistab mõne ettevõtja jaoks ülepääsmatu raskusena, tunnistab Ossip. Kui äriplaani pole, tuleks selle koostamist võtta võimalusena oma mõtted ja eesmärgid kokku viia, lisab ta.

Laenutagatis peab üldjuhul katma taotletava laenu suuruse, kuid läbirääkimisi võib pidada ka sellel teemal, kinnitab Ossip. «Kui äriplaan on hea, leiame ka tagatise suhtes kompromissi,» lausub fondi tegevdirektor.

«Kui fondi poleks, oleks kõik minu ettevõtmised olemata,» räägib bussifirma MK Autobuss omanik Madis Kägo. Tal õnnestus väikeettevõtluse krediteerimise fondist saada laenu autobussi ostmiseks, mis kurseerib edukalt Eesti ainsal teesaatjaga liinil Tallinn--Tartu--Võru.

Hansapank ei pidanud väikeettevõtja projekti piisavalt heaks, et talle laenu anda. «Nojah, kes siis ikka tahab poolemiljoniliste viidikalaenudega aega raisata, kui ukse taga on kümnemiljonilised haid,» lausub Kägo.

«Tänu fondile on Eesti bussiteenuste tase tõusnud,» on ta veendunud.

Tõnu Lokotar toob ainsa puudusena välja väikeettevõtluse krediteerimise fondi kohta käiva informatsiooni nappuse. Tema leidis fondi oma tuttavate-sõprade abiga. «Kui sinna poleks jõudnud, käiks küllap senini pankade uste taga küürutamas ja palumas,» lausub Lokotar.

Küsimusele, kas ettevõtjate seas on olnud kuulda ka rahulolematust laenutingimuste suhtes, vastab Lokotar eitavalt. Vaevalt et keegi julgeb ja tahabki rahulolematust ilmutada.

Kuigi väljaantud laenudest on pea pooled läinud maapiirkondadesse, on enamik laene kontsentreerunud Pärnumaale ja saartele. Ühtegi laenutaotlust pole tulnud Ida-Virumaalt, vähe taotlusi on esitatud ka Kagu-Eestist.

Väikeettevõtluse krediteerimise fond sai eelmisel aastal riigieelarvest stardirahana 3,7 miljonit krooni. Käesoleval aastal eraldati eelarvest 20 miljonit krooni ja järgmiseks aastaks taotleb fond 18 miljonit krooni. Kolme aastaga peaks fond hakkama tagasi teenima ka tagasi makstavate laenude arvel.