Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Homme arutatakse reklaamiseadust
Majanduskomisjoni töörühma tehtud reklaamiseaduse eelnõusse on jäänud palju raskesti tõlgendatavaid mõisteid, nagu «kaudselt halvustav reklaam», «tarbijale reklaamist jääv mulje», «hea tava ja komme» jne, mille alusel saab reklaami tellijale, valmistajale või levitajale määrata 20 000--50 000 krooni suuruse trahvi ning peatada reklaamikampaania.
Uue parandusena on eelnõus esitatud tingimus, et trükiväljaannetes lubatud tubakareklaam võib esineda vaid must-valgena.
Reklaamiagentuuri Idea juhi Paavo Pettai ütlusel puudub maailmapraktikas selline piirang. «See on absurdne loogika, kuna asjaolu, kas reklaam on värviline või mitte, ei mängi tarbija mõjutamises rolli,» sõnas ta.
Tubakareklaam on projekti kohaselt muu hulgas keelatud televisioonis, raadios, kinos, trükiväljaannete esi- ja tagaküljel ning tänavareklaamina, kui see pole ühenduses kohaga, kus müüakse tubakatooteid.
Veidi hiljem on projektis öeldud, et keelatud on plakatite, kuulutustahvlite ja muude trükiste paigutamine lasteaedade, õppeasutuste, noortekeskuste ja teiste peamiselt alla 21aastaste isikute vaba aja sisustamiseks kasutatavate ehitiste või rajatiste sisse, ümber või neis ehitistes või rajatistel viibivate inimeste otsesesse nägemisulatusse.
Mida mõista nägemisulatuse all, pole selgitatud. «Minu nägemisulatus on -0,5, aga binokliga näen ma märksa kaugemale,» märkis ASi Kolm Karu juht Olav Osolin.
Tubaka- ja alkohoolsete toodete reklaamis on seaduseelnõu kohaselt keelatud kujutada suitsetavat või suitsetamisele kutsuvat inimest, «kui need inimesed on alla 30 aasta vanad või kui tarbija võiks pidada neid nooremaks kui 30 aastat».
Samuti on keelatud tippsportlaste või prominentide kujutamine, kusjuures prominendiks peetakse isikuid, «kelle kohta võib nende positsiooni, tegevuse või edukuse tõttu oletada, et neil on avalikkuse suur lugupidamine».
Erinevalt viimasest seaduse variandist on parandatud projektis defineeritud varjatud reklaam, mis on kaupade või kaubamärkide, tootjate või teenuse osutajate tegevuse nimetamine või kujutamine reklaamikandjal, kui reklaamilevitaja või tema töötaja teeb seda kavatsuslikult. Kavatsuslik on eelnõu kohaselt nimetamine või kujutamine eelkõige juhul, kui seda tehakse tasu eest.
Osolin märkis, et selle definitsiooniga on keelustatud kogu reklaamitegevus.
Reklaamimise järelevalve on uue projektiga antud konkurentsi- ja tarbijakaitseameti ning kohalike omavalitsusüksuste haldusesse.
Vastutus reklaamiseaduse rikkumise eest lasub seaduse kohaselt nii tellijal, valmistajal kui levitajal oma tegevusvaldkonna piires.
Terava kriitika osaliseks saanud reklaamiseaduse eelnõu lükkas valitsus kevadel tagasi kui tarbetu seaduse ning pani ette reguleerida reklaamitegevust teiste seaduste kaudu.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul on reklaamiseadus siiski vajalik. Ta avaldas lootust, et see võetakse vastu veel selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.
Äripäeva sügisel tehtud küsitlus riigikogu fraktsioonide esindajate hulgas näitas, et suurem osa ei pea reklaamiseaduse vastuvõtmist otstarbekaks.