17. november 1996
Jaga lugu:

Millised on praegu väikeettevõtjate suurimad probleemid?

Üldine probleem on haritus ja täiendõpe, sest see aeg on möödas, kus ettevõtjaks võis lihtsalt hakata. Teiseks ei usaldata spetsialiste ja neid ei kasutata. Seda võiks nimetada suureks vene isetegemise sündroomiks.

Kadunud on minu arvates laenu saamise probleem, mis oli väikeettevõtjatel paar-kolm aastat tagasi. Kui ettevõtjal on korralik raamatupidamine, tõsine tegevus ja äriprojekt, siis on laenusaamise võimalusi päris palju. Praegu on pank ettevõtjale tihti hea sõber ja laenu ei anna, kui plaaniga tõesti välja ei tule. Ettevõtjad ei arvuta alati piisavalt.

Igavene probleem on maksuseadus, mis ei soosi väikeettevõtjat üldse. Olla täiesti aus maksumaksja on väikeettevõtjal väga raske. Just ettevõtluse esimesel perioodil peaks olema võimalus makseid ajatada. Meie maksukoormust on võrreldud kõikvõimalike lähimaadega, kuid taustsüsteemid on ju erinevad.

Paljudel juhtudel on tõest informatsiooni raske kätte saada.

Meil on suuruselt üle keskmise ettevõte. Kui mõtlema hakata, siis ega mingeid kohutavaid probleeme pole -- kui teha tahad.

Teisest küljest on kaunis raske pankadega, just Lõuna-Eestis. Põhitegevusse investeerimiseks laenu saamine, eriti pikaks ajaks, on tõsine probleem. Näiteks hinnati kogu meie vara 800 000 kroonile. Hinnad on siin nii madalad, et üks elamu Tartus maksab rohkem kui meil mitu tootmishoonet. Probleemsete regioonide jaoks peaks olema mingi lahendus, kuidas tagada pikaajalisi arenduslaene. Ühe-kaheaastase laenuga ei arenda mingit tootmist. Teistpidi ei saa nuriseda, et protsent kõrge oleks.

Meie suur probleem on muidugi kaugus Tallinnast: suured transpordikulud, halb teede olukord. Halvasti mõjub bensiinihinna tõus, sest autod sõidavad iga päev Tallinna vahet. Seda peaks ka kuidagi reguleerima, võib-olla maksudega. Kolmas asi on halb side, mis aja jooksul ilmselt laheneb.

Loomulikult näeks ma meeleldi, et Eesti ehitaja saaks head võimalused Venemaal ehitamiseks. Normaalne riikidevaheline suhe annaks majandusele oluliselt raha juurde.

Esindajad riigikogus on jaganud oma parteide vahendusel lubadusi vabastada investeeringud maksu alt. Ma näeks hea meelega, et üldine maksukoormus jagataks mingitpidi ringi -- et mul oleks kasulik investeeringuid teha ja uusi töökohti luua. Kogu bürokraatia, mis pidurdab ehitustegevust -- maade tagastamine jm seadusandlikud aktid -- võiksid olla liberaalsemad.

Loomulikult on kaadriprobleem. Mitte selles mõttes, et pole persoone või isikuid, vaid nende isikute kvaliteet.

Ma arvan, et riik võiks ikkagi kutseõpet korraldada ja peale seda suunata inimesed kuskile tööle -- ükskõik, millised lepingulised kohustused mul siis oleksid. Kooli ma üleval pidada ei jõua. Paarinädalane kursus ei tee inimesest töömeest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum