• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lipstok tagab projektile soosiva suhtumise

    «Iga äriprojekt, mis Eesti riiki raha ja investeeringuid toob ning seda Eesti riigi võimalustele vastavalt, on teretulnud,» kommenteeris projekti majandusminister Andres Lipstok. «Olgu selle taga siis Pärnits või keegi teine, või on tema nimi tselluloosiprojekt või midagi muud. Kui ta vastab eelöeldud tingimustele, siis tere tulemast.»
    Lipstoki sõnul oleks Eesti majandusele väga oluline, et Eestis tselluloosi tootmine lõpuks käivitatakse. Samas kinnitab Lipstok, et päris mitu grupeeringut püüavad Eestis sellist projekti teostada. Riigi osa nimetatud projektis näeb Lipstok vaid soosiva suhtumise näol.
    «Riigi osalus ühe või teise äriprojekti juures on, arvestades praegust majanduspoliitikat, välistatud,» kinnitas Lipstok. «Kuid soosiv suhtumine on samuti riigi osalus, see saab aga põhineda selgel äriideel ja plaanil ning tagatistel.»
    Riiklike garantiide koha pealt selliste suurte projektide puhul on Lipstok samuti pessimistlik.
    «Eesti äriline keskkond on sealmaal, et kõik, kes siin askeldada tahavad, peavad seda tegema ilma riigi garantiita,» selgitas Lipstok. «Teisest küljest Eesti seadused sellist garantiide andmist ka ette ei näe. See eeldaks konkreetse projekti jaoks tehtud eelnõuga parlamenti minekut ning sellele riikliku garantii andmist. See riiklik garantii peaks olema ka millegagi tagatud. Meie eelarve ja fiskaalpoliitika ei näe ette, et riik endale selliseid kohustusi võtaks, mis on vormistatud garantiidena.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.