Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsusside kaitstuse ja pealtkuulatavuse vahel

    Valitsusside telefonide kasutajate kõned näiteks Äripäeva või mujale üldkasutatavasse võrku ei ole rohkem kaitstud kui suvalisel kodanikul, ütles Lippmaa. «Valitsusside puhul saame rääkida kaitstusest vaid valitsusside sees. Teisisõnu, valitsusside abonent, kes helistab teisele abonendile, saab kasutada normiks seatud kaitstuse taset,» selgitas Lippmaa.
    Tema sõnutsi on Eesti juhtide käsutuses väike kogus salastustelefone, mis tagavad kõne salastatuse läbi kõikvõimalike sidevõrkude, ka mobiilside ja rahvusvaheliste kõnede puhul. Tingimus on seejuures, et mõlemad abonendid peavad kasutama salastustelefone, lisas Lippmaa. Ta selgitas, et kui sellist kõnet püütakse pealt kuulata, kostuvad vilinad, mis meenutavad digitaalsete signaalide edastamist modemiga telefonivõrgu kaudu. Lisaks sellele ei ole pealtkuulatav ka valitsusside operatiivraadioside, nagu on paraku enamik turva-, takso- ja muude firmade raadiovõrke, mida saab pealt kuulata lihtsa skänneriga, ütles Lippmaa.
    «Salastustelefone omavate isikute konkreetne ring on kuulutatud riigisaladuseks,» lausus Lippmaa. Ta lisas vaid, et sellised telefonid on kõigil Eesti riigi juhtimise ja julgeolekupoliitika kujundamisega seotud persoonidel. Võib arvata, et nendeks on kindlasti peaminister, president, kaitseminister, kaitsejõudude ülemjuhataja, välisminister ja veel mõned eriti tähtsad isikud.
    Lippmaa ütles, et kõige lihtsam viis riigisaladuste jälile pääsemiseks on, kui oma töötaja varastab salasidele juurdepääsu koodid ja salasõnad. Seetõttu on igas riigis rangelt määratud salastuse ja shifreerimissüsteemide kasutamise kord, märkis ta. Lippmaa sõnul suudab USA valitsus väidetavalt pealt kuulata kõiki shifreeritud kõnesid.
    «Eestis ei ole agentuuri või asutust, kes seda suudaks või jaksaks,» ütles ta. Ei ole mõtet panna salatelefone üles ruumidesse, kuhu kutsutakse külalisi või kus õhtusel ajal viibivad näiteks koristajad, kes võivad paigutada pealtkuulamise seadmeid, ütles Lippmaa, pidades silmas kergemaid juhtumeid. Kus on aga lukk, seal on võimalik seda ka muukida, lisas ta. Tema sõnul on seejuures oluline, et kasutatavate salastusprotseduuride tase oleks selline, et nende lahtivõtmiseks läheb oluliselt rohkem aega, kui on salastatud info operatiivväärtus. Eesti valitsusside on väike ja salastatuses on kindlasti puudujääke, ütles Lippmaa. Ta lisas, et need on peamiselt seotud rahaliste vahendite nappuse ja seadusandluse tasemega.
    Lippmaa sõnul on valitsusside salastatuse tagamine seotud info säilitamise ja edastamise korra täpsustamisega riigiasutustes ning tehniliste tingimuste loomisega lähtuvalt sellest korrast. Seda saab vaadelda ainult kompleksse arenguna, mis eeldab muudatusi riigi seadustes ja valitsuse määrustes, lisas ta, öeldes, et valitsusside osaleb pidevalt nii asjakohase seadusandluse kui ka muude seadusaktide väljatöötamisel.
    «Seepärast ma ei väidagi, et kui valitsussidel oleks täna 100 miljonit krooni, tagaks see sidepidamise sajaprotsendilise salastatuse,» rääkis Lippmaa. Muide, 1995. aastal oli valitsusside eelarve 4,3 miljonit krooni ja tänavu on see 6,35 miljonit krooni, lausus ta.
    Lippmaa arvates pole ükski Eesti valitsus piisavalt tähtsustanud info konfidentsiaalsuse ja kaitse temaatikat enne praegust andmebaaside lekke skandaali. «Valitsusside muidugi areneb. Paraku on see protsess praegu liiga aeglane ja võimalike pealtkuulajate tehnilise varustatuse areng on kiirem,» möönis Lippmaa.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.