• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsusside kaitstuse ja pealtkuulatavuse vahel

    Valitsusside telefonide kasutajate kõned näiteks Äripäeva või mujale üldkasutatavasse võrku ei ole rohkem kaitstud kui suvalisel kodanikul, ütles Lippmaa. «Valitsusside puhul saame rääkida kaitstusest vaid valitsusside sees. Teisisõnu, valitsusside abonent, kes helistab teisele abonendile, saab kasutada normiks seatud kaitstuse taset,» selgitas Lippmaa.
    Tema sõnutsi on Eesti juhtide käsutuses väike kogus salastustelefone, mis tagavad kõne salastatuse läbi kõikvõimalike sidevõrkude, ka mobiilside ja rahvusvaheliste kõnede puhul. Tingimus on seejuures, et mõlemad abonendid peavad kasutama salastustelefone, lisas Lippmaa. Ta selgitas, et kui sellist kõnet püütakse pealt kuulata, kostuvad vilinad, mis meenutavad digitaalsete signaalide edastamist modemiga telefonivõrgu kaudu. Lisaks sellele ei ole pealtkuulatav ka valitsusside operatiivraadioside, nagu on paraku enamik turva-, takso- ja muude firmade raadiovõrke, mida saab pealt kuulata lihtsa skänneriga, ütles Lippmaa.
    «Salastustelefone omavate isikute konkreetne ring on kuulutatud riigisaladuseks,» lausus Lippmaa. Ta lisas vaid, et sellised telefonid on kõigil Eesti riigi juhtimise ja julgeolekupoliitika kujundamisega seotud persoonidel. Võib arvata, et nendeks on kindlasti peaminister, president, kaitseminister, kaitsejõudude ülemjuhataja, välisminister ja veel mõned eriti tähtsad isikud.
    Lippmaa ütles, et kõige lihtsam viis riigisaladuste jälile pääsemiseks on, kui oma töötaja varastab salasidele juurdepääsu koodid ja salasõnad. Seetõttu on igas riigis rangelt määratud salastuse ja shifreerimissüsteemide kasutamise kord, märkis ta. Lippmaa sõnul suudab USA valitsus väidetavalt pealt kuulata kõiki shifreeritud kõnesid.
    «Eestis ei ole agentuuri või asutust, kes seda suudaks või jaksaks,» ütles ta. Ei ole mõtet panna salatelefone üles ruumidesse, kuhu kutsutakse külalisi või kus õhtusel ajal viibivad näiteks koristajad, kes võivad paigutada pealtkuulamise seadmeid, ütles Lippmaa, pidades silmas kergemaid juhtumeid. Kus on aga lukk, seal on võimalik seda ka muukida, lisas ta. Tema sõnul on seejuures oluline, et kasutatavate salastusprotseduuride tase oleks selline, et nende lahtivõtmiseks läheb oluliselt rohkem aega, kui on salastatud info operatiivväärtus. Eesti valitsusside on väike ja salastatuses on kindlasti puudujääke, ütles Lippmaa. Ta lisas, et need on peamiselt seotud rahaliste vahendite nappuse ja seadusandluse tasemega.
    Lippmaa sõnul on valitsusside salastatuse tagamine seotud info säilitamise ja edastamise korra täpsustamisega riigiasutustes ning tehniliste tingimuste loomisega lähtuvalt sellest korrast. Seda saab vaadelda ainult kompleksse arenguna, mis eeldab muudatusi riigi seadustes ja valitsuse määrustes, lisas ta, öeldes, et valitsusside osaleb pidevalt nii asjakohase seadusandluse kui ka muude seadusaktide väljatöötamisel.
    «Seepärast ma ei väidagi, et kui valitsussidel oleks täna 100 miljonit krooni, tagaks see sidepidamise sajaprotsendilise salastatuse,» rääkis Lippmaa. Muide, 1995. aastal oli valitsusside eelarve 4,3 miljonit krooni ja tänavu on see 6,35 miljonit krooni, lausus ta.
    Lippmaa arvates pole ükski Eesti valitsus piisavalt tähtsustanud info konfidentsiaalsuse ja kaitse temaatikat enne praegust andmebaaside lekke skandaali. «Valitsusside muidugi areneb. Paraku on see protsess praegu liiga aeglane ja võimalike pealtkuulajate tehnilise varustatuse areng on kiirem,» möönis Lippmaa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.