Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahapesuriikide ring aheneb
Deklaratsiooniga kohustuvad Balti riigid välja töötama rahvusvahelistele nõuetele vastava rahapesu tõkestava seadustiku, kaitsma riigi majandust musta raha eest ning tegema selleks koostööd teiste riikidega.
Aastas pestakse maailmas 3600--6000 miljardit krooni musta raha. Karistused rahapesu eest on riikides suhteliselt sarnased. Belgias näiteks on karistuseks vabadusekaotus 15 päevast 5 aastani või rahatrahv 5000 Belgia frangist (1940 EEK) kuni 20 miljoni frangini (7,8 mln EEK), koos illegaalselt omandatud vara konfiskeerimisega. «Teenuse hind» on järsult tõusnud, ulatudes viiest kuni 20 protsendini pestavast summast.
Tänaseks on rahapesu üle range kontrolli kehtestanud 26 riiki: 15 ELi maad, Norra, Island, Shveits, Türgi, USA, Jaapan, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkong ja Singapur. Tegemist on nn FATFi (Financial Action Task Force on money laundering) riikidega, kes on ratifitseerinud Viini konventsiooni uimastitevastasest võitlusest ning täidavad FATFi 60 rahapesu tõkestamise vastu suunatud nõudmist.
FATF moodustati suure seitsmiku riikide tippkohtumisel Pariisis alles 1989. aastal, samas kui kriminaalsel teel omandatud vara legaliseerimine sai võimalikuks kohe pärast rahvuslike pangandussüsteemide loomist. Nii ei ole Balti riikide mahajäämus kuigi suur, seda enam et seitse aastat tagasi ei olnud pesta veel midagi.
FATFi riikides legaliseeritud raha peetakse juba a priori «valgeks» rahaks. Tsoonis ringleb kaks kolmandikku maailma finantsressursist (peale loetletud riikide on FATFi liikmed ka Euroopa komisjon ja Pärsia lahe riikide koostöönõukogu). Suured ülekanded sellesse tsooni kontrollitakse nn «halli» raha hulgas, narkoriikidest, nagu Afganistan ja Kolumbia, laekunud summad aga «musta» raha hulgas.
Sellesse ülemaailmsesse arenenud riikide klubisse pääsemine ei ole postsotsialistlikele riikidele veel mõeldav. Esiteks pole see taskukohane. Nõudmine välisinvesteeringute järele on selleks liiga suur, et iga rahasummat luubi all uurida.
Sellest hoolimata on Balti riigid deklaratsiooni allkirjastamisega astunud esimese sammu FATFi tsooni lülitumiseks.
Lätis on anonüümsed kontod juba keelustatud ning järgmisel aastal keelustatakse ka kodeeritud kontod. Kõik 10 000 USD ületavad vahendid tuleb deklareerida. Leedus on 10 000 USD ületavad sissemaksed pankadesse aluseks maksuinspektsiooni teavitamiseks, kinnisvara soetamine nimetatud või suuremas summas tuleb deklareerida. Balti riikides on ettevalmistamisel rahapesu tõkestamist reguleerivad seadused, mis esitatakse parlamendile 1997. a alguses.
FATFi 60 tingimuse elluviimine võib aga võtta vähemalt kümme aastat, eriti kui neid muutunud tingimuste kohaselt pidevalt täiustatakse. BB