Rahapesuriikide ring aheneb

FATF moodustati suure seitsmiku riikide tippkohtumisel Pariisis alles 1989. aastal, samas kui kriminaalsel teel omandatud vara legaliseerimine sai võimalikuks kohe pärast rahvuslike pangandussüsteemide loomist. Nii ei ole Balti riikide mahajäämus kuigi suur, seda enam et seitse aastat tagasi ei olnud pesta veel midagi.

FATFi riikides legaliseeritud raha peetakse juba a priori «valgeks» rahaks. Tsoonis ringleb kaks kolmandikku maailma finantsressursist (peale loetletud riikide on FATFi liikmed ka Euroopa komisjon ja Pärsia lahe riikide koostöönõukogu). Suured ülekanded sellesse tsooni kontrollitakse nn «halli» raha hulgas, narkoriikidest, nagu Afganistan ja Kolumbia, laekunud summad aga «musta» raha hulgas.

Sellesse ülemaailmsesse arenenud riikide klubisse pääsemine ei ole postsotsialistlikele riikidele veel mõeldav. Esiteks pole see taskukohane. Nõudmine välisinvesteeringute järele on selleks liiga suur, et iga rahasummat luubi all uurida.

Sellest hoolimata on Balti riigid deklaratsiooni allkirjastamisega astunud esimese sammu FATFi tsooni lülitumiseks.

Lätis on anonüümsed kontod juba keelustatud ning järgmisel aastal keelustatakse ka kodeeritud kontod. Kõik 10 000 USD ületavad vahendid tuleb deklareerida. Leedus on 10 000 USD ületavad sissemaksed pankadesse aluseks maksuinspektsiooni teavitamiseks, kinnisvara soetamine nimetatud või suuremas summas tuleb deklareerida. Balti riikides on ettevalmistamisel rahapesu tõkestamist reguleerivad seadused, mis esitatakse parlamendile 1997. a alguses.

FATFi 60 tingimuse elluviimine võib aga võtta vähemalt kümme aastat, eriti kui neid muutunud tingimuste kohaselt pidevalt täiustatakse. BB