Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahapesuriikide ring aheneb

    Deklaratsiooniga kohustuvad Balti riigid välja töötama rahvusvahelistele nõuetele vastava rahapesu tõkestava seadustiku, kaitsma riigi majandust musta raha eest ning tegema selleks koostööd teiste riikidega.
    Aastas pestakse maailmas 3600--6000 miljardit krooni musta raha. Karistused rahapesu eest on riikides suhteliselt sarnased. Belgias näiteks on karistuseks vabadusekaotus 15 päevast 5 aastani või rahatrahv 5000 Belgia frangist (1940 EEK) kuni 20 miljoni frangini (7,8 mln EEK), koos illegaalselt omandatud vara konfiskeerimisega. «Teenuse hind» on järsult tõusnud, ulatudes viiest kuni 20 protsendini pestavast summast.
    Tänaseks on rahapesu üle range kontrolli kehtestanud 26 riiki: 15 ELi maad, Norra, Island, Shveits, Türgi, USA, Jaapan, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hongkong ja Singapur. Tegemist on nn FATFi (Financial Action Task Force on money laundering) riikidega, kes on ratifitseerinud Viini konventsiooni uimastitevastasest võitlusest ning täidavad FATFi 60 rahapesu tõkestamise vastu suunatud nõudmist.
    FATF moodustati suure seitsmiku riikide tippkohtumisel Pariisis alles 1989. aastal, samas kui kriminaalsel teel omandatud vara legaliseerimine sai võimalikuks kohe pärast rahvuslike pangandussüsteemide loomist. Nii ei ole Balti riikide mahajäämus kuigi suur, seda enam et seitse aastat tagasi ei olnud pesta veel midagi.
    FATFi riikides legaliseeritud raha peetakse juba a priori «valgeks» rahaks. Tsoonis ringleb kaks kolmandikku maailma finantsressursist (peale loetletud riikide on FATFi liikmed ka Euroopa komisjon ja Pärsia lahe riikide koostöönõukogu). Suured ülekanded sellesse tsooni kontrollitakse nn «halli» raha hulgas, narkoriikidest, nagu Afganistan ja Kolumbia, laekunud summad aga «musta» raha hulgas.
    Sellesse ülemaailmsesse arenenud riikide klubisse pääsemine ei ole postsotsialistlikele riikidele veel mõeldav. Esiteks pole see taskukohane. Nõudmine välisinvesteeringute järele on selleks liiga suur, et iga rahasummat luubi all uurida.
    Sellest hoolimata on Balti riigid deklaratsiooni allkirjastamisega astunud esimese sammu FATFi tsooni lülitumiseks.
    Lätis on anonüümsed kontod juba keelustatud ning järgmisel aastal keelustatakse ka kodeeritud kontod. Kõik 10 000 USD ületavad vahendid tuleb deklareerida. Leedus on 10 000 USD ületavad sissemaksed pankadesse aluseks maksuinspektsiooni teavitamiseks, kinnisvara soetamine nimetatud või suuremas summas tuleb deklareerida. Balti riikides on ettevalmistamisel rahapesu tõkestamist reguleerivad seadused, mis esitatakse parlamendile 1997. a alguses.
    FATFi 60 tingimuse elluviimine võib aga võtta vähemalt kümme aastat, eriti kui neid muutunud tingimuste kohaselt pidevalt täiustatakse. BB
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.