Eesti teedeehitajad on Siberis raskustes

ASi Stet peadirektor Valdeko Laats sõnab, et Surgutneftegasiga ei saa järgmiseks aastaks enam lepingut sõlmida. «Neil on majanduslikud raskused, tootmismaht väheneb ja inimesi koondatakse,» lausub Laats. Surguti naftatootmiskoondis oli seni ainuke Stetilt ehitustöid tellinud asutus, lisab ta.

Eelmisel nädalal Siberist naasnud Steti juhatuse esimehe Leho Alliksoo kinnitusel on Surgutneftegas Eesti firmale võlgu miljardeid rublasid.

Valdeko Laatsi sõnul on kindlamat tööotsa lootus leida taas jaanuaris. Ta tunnistab samas, et kuigi tööseisakuid on ka varem ette tulnud, pole ükski neist nii pikaks veninud. Eesti ehitajad töötavad Siberis alates 1980. aastast.

Laatsi sõnul on Stet lõpetanud käesolevaks aastaks kavandatud 10,4 kilomeetri pikkuse tee ehituse naftaleiukohani ja selle ka tellijale üle andnud, kuid uusi lepinguid pole sõlmitud. Nõukogude ajal ehitasime 40 kilomeetrit teid aastas, lisab viis aastat Siberis töötanud mees.

Leho Alliksoo sõnul võib inimesele, kellel pole Siberist õiget ettekujutust, tunduda imelik, et aastas jõuab sadakond meest ehitada ainult kümme kilomeetrit teid. «Teid ehitatakse sohu, aluspõhjaks on kolme-neljameetrine turbakiht,» selgitab Alliksoo.

Steti juhatuse esimehe kinnitusel on Siberis ainsaks kohalikuks ehitusmaterjaliks liiv ja puit. Kõik muu tuleb kohale vedada üle Venemaa. «Seal ei ole mitte grammigi kivi,» jätkab Alliksoo. «Liiv pestakse välja järvedest ja jõgedest, siis nõrgub see aasta-poolteist. Alles seejärel saab hakata tee muldkeha ehitama.»

Alliksoo lisab, et uued puuraugud rajatakse üha kaugemale põhja, kus varem pole ettevõtlust olnud.

Valdeko Laats ütleb, et praegu on Surgutis poolsada Eesti ehitustöölist. «Tavaliselt töötab siin küll sada meie inimest, ülejäänud on aga praegu Eestis,» lausub ta. Kaks kolmandikku töölistest on peadirektori kinnitusel venelased, enamik on pärit Ida-Virumaalt. 10. detsembril tuuakse suurem osa töölisi Eestisse tagasi, jõuludeks jäävad Siberisse vähesed.

Leho Alliksoo teada töötavad paljud mehed Siberis juba üle kümne aasta. «Pikka aega Siberis töötanutel tekib lihtsalt nostalgia,» põhjendab ta. «Teiseks on oluline muidugi raha, mida seal teenida võib. Väheolulised pole ka suhteliselt normaalsed elamistingimused Siberis töötajatele.»

Alliksoo ütleb, et 49 Eesti ehitajate «mini-Priidu» tüüpi maja on Ljantorski linna uhkus. Ligi 500 kilomeetri kaugusel Kogalõmis maju ehitava ASi Cueks direktori asetäitja Haljand Vetiku kinnitusel on eestlaste ehitatud majad sealsete elanike seas prestiizhsed. Ta lisab, et Cueks ehitab Kogalõmis praegu elamuid ja administratiivkorpust Druzhbaneftile.

Valdeko Laatsi sõnul ei soovi sellel aastal üle saja miljoni kroonise käibeni jõudev Stet Siberist ära tulla. Peame uute tellimuste saamiseks läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja maanteeametiga, lisab ta.

1994: 71 mln krooni

1995: 84 mln krooni

1996: 95 mln krooni

Allikas: AS Stet