Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti teedeehitajad on Siberis raskustes

    ASi Stet peadirektor Valdeko Laats sõnab, et Surgutneftegasiga ei saa järgmiseks aastaks enam lepingut sõlmida. «Neil on majanduslikud raskused, tootmismaht väheneb ja inimesi koondatakse,» lausub Laats. Surguti naftatootmiskoondis oli seni ainuke Stetilt ehitustöid tellinud asutus, lisab ta.
    Eelmisel nädalal Siberist naasnud Steti juhatuse esimehe Leho Alliksoo kinnitusel on Surgutneftegas Eesti firmale võlgu miljardeid rublasid.
    Valdeko Laatsi sõnul on kindlamat tööotsa lootus leida taas jaanuaris. Ta tunnistab samas, et kuigi tööseisakuid on ka varem ette tulnud, pole ükski neist nii pikaks veninud. Eesti ehitajad töötavad Siberis alates 1980. aastast.
    Laatsi sõnul on Stet lõpetanud käesolevaks aastaks kavandatud 10,4 kilomeetri pikkuse tee ehituse naftaleiukohani ja selle ka tellijale üle andnud, kuid uusi lepinguid pole sõlmitud. Nõukogude ajal ehitasime 40 kilomeetrit teid aastas, lisab viis aastat Siberis töötanud mees.
    Leho Alliksoo sõnul võib inimesele, kellel pole Siberist õiget ettekujutust, tunduda imelik, et aastas jõuab sadakond meest ehitada ainult kümme kilomeetrit teid. «Teid ehitatakse sohu, aluspõhjaks on kolme-neljameetrine turbakiht,» selgitab Alliksoo.
    Steti juhatuse esimehe kinnitusel on Siberis ainsaks kohalikuks ehitusmaterjaliks liiv ja puit. Kõik muu tuleb kohale vedada üle Venemaa. «Seal ei ole mitte grammigi kivi,» jätkab Alliksoo. «Liiv pestakse välja järvedest ja jõgedest, siis nõrgub see aasta-poolteist. Alles seejärel saab hakata tee muldkeha ehitama.»
    Alliksoo lisab, et uued puuraugud rajatakse üha kaugemale põhja, kus varem pole ettevõtlust olnud.
    Valdeko Laats ütleb, et praegu on Surgutis poolsada Eesti ehitustöölist. «Tavaliselt töötab siin küll sada meie inimest, ülejäänud on aga praegu Eestis,» lausub ta. Kaks kolmandikku töölistest on peadirektori kinnitusel venelased, enamik on pärit Ida-Virumaalt. 10. detsembril tuuakse suurem osa töölisi Eestisse tagasi, jõuludeks jäävad Siberisse vähesed.
    Leho Alliksoo teada töötavad paljud mehed Siberis juba üle kümne aasta. «Pikka aega Siberis töötanutel tekib lihtsalt nostalgia,» põhjendab ta. «Teiseks on oluline muidugi raha, mida seal teenida võib. Väheolulised pole ka suhteliselt normaalsed elamistingimused Siberis töötajatele.»
    Alliksoo ütleb, et 49 Eesti ehitajate «mini-Priidu» tüüpi maja on Ljantorski linna uhkus. Ligi 500 kilomeetri kaugusel Kogalõmis maju ehitava ASi Cueks direktori asetäitja Haljand Vetiku kinnitusel on eestlaste ehitatud majad sealsete elanike seas prestiizhsed. Ta lisab, et Cueks ehitab Kogalõmis praegu elamuid ja administratiivkorpust Druzhbaneftile.
    Valdeko Laatsi sõnul ei soovi sellel aastal üle saja miljoni kroonise käibeni jõudev Stet Siberist ära tulla. Peame uute tellimuste saamiseks läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja maanteeametiga, lisab ta.
    1994: 71 mln krooni
    1995: 84 mln krooni
    1996: 95 mln krooni
    Allikas: AS Stet
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.