25. november 1996
Jaga lugu:

Narva hiigelvabrik teenib mähkmetega

Julia Dmitrijeva, Kreenholmi ametiühingu liider, sai uut nädalat alustada tugeva hommikusöögiga. Kibuvitsateedieedini kiskunud Kreenholmi töötajate palganumbrite tõstmise farss on lõppenud. Ja lõppenud õnneks ettevõtte omanike ja peadirektori Meelis Virkebau võiduga.

Narva Kreenholm on näide nõukogudeaegse hiigelmonstrumi edukast sulatamisest tänapäevasesse turumajanduskeskkonda. Ja kindlasti on teistel sealt midagi õppida. Kreenholmi edu võtmed on vermitud palju korratud, kuid seda enam kuldaväärt komponentidest: välisinvesteering, oskuslik juhtimine ja edukas müügistrateegia.

Kõigepealt valusamast -- muutused töötajaskonnas. Iga tööpäeva Internetist maailma puuvilla hindade võrdlemisega alustava Meelis Virkebau kinnitusel on ettevõttest lahti lastud 35% endistest juhtidest, 15% korruptsiooni ja 20% võimetuse tõttu. Vabrikus töötab hetkel umbes 5100 inimest. Suur number, kuid ei tasu unustada, et veel kümmekond aastat tagasi jalutas Kreenholmi tööpostile üle 11 000 inimese. Seega üle kahekordne langus, jõuluks planeerib tehas loobuda veel 100 inimese teenetest ning järgmise aasta esimese poole jooksul peab lahkuma paarsada inimest. Mõistagi ei meeldi Narva linna suurima tööandja personalipoliitika paljudele. Kuid see on efektiivne ja hädavajalik.

Praeguste numbrite juures on erastamisagentuuri tingimus -- säilitada 2000 inimesele töökoht 3 aasta jooksul -- lihtsalt naeruväärne. Sama naeruväärne on ka agentuuri tingimus investeeringute kohta -- 20 miljonit krooni 3 aasta jooksul. Juba poolteise aastaga investeerisid uued omanikud Kreenholmi 44 miljonit krooni, kolme aastaga planeeritakse vabrikusse paigutada kokku üle 100 miljoni krooni.

Kõigi Vene turgu igatsevate hiromantide kiuste on Kreenholm suutnud teha müügistrateegias eduka kannapöörde lääne suunas. Kunagi läks 95% vabriku toodangust itta, täna on selleks protsendiks ei vähem ega rohkem kui 0. Ligi pool toodangust turustatakse USAs, ilmselt tänu prahiühiskonna etapist väljakasvamisele on seal minevaks kaubaartikliks näiteks riidemähkmed.

Kreenholmi saavutused on seda hinnatavamad, et Läti ja Leedu sama tüüpi ettevõtted on tänaseks majandamisraskustes. Üks peapõhjus on kindlasti erinevus erastamispõhimõtetes. Kui Kreenholm erastati tuumikinvestorile -- Borås Wäfveri AB-le, kellel oli nii raha kui ka oskusi ettevõte jalule tõsta --, siis naabrite juures erastati ettevõtted ainult oma töötajatele. Tulemus on selline, et Kreenholm peab läbirääkimisi Leedus samalaadse vabriku ostmiseks.

Seega, enne erastamist ligi 200 miljoni kroonise võlakoorma alla vajunud Kreenholm annab tööd tuhandetele, areneb ja suurendab jõudsasti käivet ja müügimahtu. Järgmisel aastal kavatseb miljardikroonist käibepiiri ületada lootev Kreenholm erastada enda 80hektarilise siseterritooriumi. Seda muidugi juhul, kui riigikogus ei lähe läbi maasaadikute eelnõu maa müügi kitsenduste kohta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum