Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Narva hiigelvabrik teenib mähkmetega

    Julia Dmitrijeva, Kreenholmi ametiühingu liider, sai uut nädalat alustada tugeva hommikusöögiga. Kibuvitsateedieedini kiskunud Kreenholmi töötajate palganumbrite tõstmise farss on lõppenud. Ja lõppenud õnneks ettevõtte omanike ja peadirektori Meelis Virkebau võiduga.
    Narva Kreenholm on näide nõukogudeaegse hiigelmonstrumi edukast sulatamisest tänapäevasesse turumajanduskeskkonda. Ja kindlasti on teistel sealt midagi õppida. Kreenholmi edu võtmed on vermitud palju korratud, kuid seda enam kuldaväärt komponentidest: välisinvesteering, oskuslik juhtimine ja edukas müügistrateegia.
    Kõigepealt valusamast -- muutused töötajaskonnas. Iga tööpäeva Internetist maailma puuvilla hindade võrdlemisega alustava Meelis Virkebau kinnitusel on ettevõttest lahti lastud 35% endistest juhtidest, 15% korruptsiooni ja 20% võimetuse tõttu. Vabrikus töötab hetkel umbes 5100 inimest. Suur number, kuid ei tasu unustada, et veel kümmekond aastat tagasi jalutas Kreenholmi tööpostile üle 11 000 inimese. Seega üle kahekordne langus, jõuluks planeerib tehas loobuda veel 100 inimese teenetest ning järgmise aasta esimese poole jooksul peab lahkuma paarsada inimest. Mõistagi ei meeldi Narva linna suurima tööandja personalipoliitika paljudele. Kuid see on efektiivne ja hädavajalik.
    Praeguste numbrite juures on erastamisagentuuri tingimus -- säilitada 2000 inimesele töökoht 3 aasta jooksul -- lihtsalt naeruväärne. Sama naeruväärne on ka agentuuri tingimus investeeringute kohta -- 20 miljonit krooni 3 aasta jooksul. Juba poolteise aastaga investeerisid uued omanikud Kreenholmi 44 miljonit krooni, kolme aastaga planeeritakse vabrikusse paigutada kokku üle 100 miljoni krooni.
    Kõigi Vene turgu igatsevate hiromantide kiuste on Kreenholm suutnud teha müügistrateegias eduka kannapöörde lääne suunas. Kunagi läks 95% vabriku toodangust itta, täna on selleks protsendiks ei vähem ega rohkem kui 0. Ligi pool toodangust turustatakse USAs, ilmselt tänu prahiühiskonna etapist väljakasvamisele on seal minevaks kaubaartikliks näiteks riidemähkmed.
    Kreenholmi saavutused on seda hinnatavamad, et Läti ja Leedu sama tüüpi ettevõtted on tänaseks majandamisraskustes. Üks peapõhjus on kindlasti erinevus erastamispõhimõtetes. Kui Kreenholm erastati tuumikinvestorile -- Borås Wäfveri AB-le, kellel oli nii raha kui ka oskusi ettevõte jalule tõsta --, siis naabrite juures erastati ettevõtted ainult oma töötajatele. Tulemus on selline, et Kreenholm peab läbirääkimisi Leedus samalaadse vabriku ostmiseks.
    Seega, enne erastamist ligi 200 miljoni kroonise võlakoorma alla vajunud Kreenholm annab tööd tuhandetele, areneb ja suurendab jõudsasti käivet ja müügimahtu. Järgmisel aastal kavatseb miljardikroonist käibepiiri ületada lootev Kreenholm erastada enda 80hektarilise siseterritooriumi. Seda muidugi juhul, kui riigikogus ei lähe läbi maasaadikute eelnõu maa müügi kitsenduste kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.