Karksis toodetakse pastöriseerimata õlut

Lehtsalu sõnul ei lisata Karksis õllele üldse suhkrut, vaid kasutatakse ainult linnaseid, humalat, pärmi ja vett.

«Vee valmistame õlle tootmiseks loomulikult ette ja muudame ta pehmemaks,» märkis tehase peaõllemeister Anneli Soopan.

Pikka aega on Karksi õlletootjad koostööd teinud Westheimi õlletehasega Saksamaalt. «Nad on meid aidanud nii teadmistega kui ka materiaalselt,» ütles Kert. Karksis töötas kaheksa kuud õllemeister Reiner Morbach, kes tegeles peamiselt pilseni-tüüpi õlle maitseomaduste parandamisega. Tehtut kroonis tänavu septembris spetsialistide degusteerimisel Eesti parima õlle nimetuse saamine. «Oleme selle üle uhked, et krooniaja esimesel asjatundjate korraldatud degusteerimisel just meie pilsner parimaks tunnistati,» märkis Lehtsalu.

Karksi õlletootjaid on toetanud Ida-Euroopa sõprusühing ja selle eestseisja Peter Michels ning Põhja-Westfaleni liidumaa. Saksamaa õlletööstustes on väljaõppel käinud mitu Karksi õlle valmistajat. Saksa riigi raha toel hakati Õisu põllumajandustehnikumis õllemeistreid koolitama. Praegu õpib seal keskastme õlletootmisspetsialistiks üle 20 noore, kellest on loota järelkasvu kõigile kaheksale Eesti õlletööstusettevõttele.

Möödunud aastal joodi Eestis 35 liitrit õlut inimese kohta. Seniste toiduainetööstuse liidu arvestuste järgi tarbitakse tänavu õlut 10 protsenti vähem kui mullu. AS Karme toodab suvel 400 000 pudelit õlut kuus. Talveperioodil on kogus rohkem kui poole väiksem.

«Meie eesmärk on turustada 80 protsenti oma õllest Viljandi maakonnas ja sellega piirnevas regioonis,» ütles Jüri Kert. Praegu müüakse Karksi õlut kogu Eestis ja vaid 60 protsenti õnnestub turustada lähiümbruses. «Önneks on Viljandimaa osatähtsus meie õlle tarbimisel tasapisi suurenemas,» rõõmustas Kert.