Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõlas imporditollide stardipauk
Riigikogu liikme, maarahva erakonna peasekretäri Andres Variku sõnul tulevad tollid kõne alla alates 1997. aasta juulist, enne tuleb vastu võtta tollimaksuseadus ja leppida kokku miinimumhindade ning käibemaksusoodustuse osas.
Varasema maarahva erakonna ja maaliidu esitatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse imporditollid nii põllumajandussaadustele ja -toodetele kui ka elusloomadele. Tollitariifiks kujuneb saadustel ja toodetel 10--15 protsenti, elusloomadel 5 protsenti.
Varik ütles, et imporditollide kehtestamine on hädavajalik põllumajanduse väljasuremise peatamiseks. Põllumajanduse osakaal Eestis sisemajanduse kogutoodangus on statistikaameti andmetel 6 protsenti.
Eesti talupidajate liidu esimees Kail Nurm ütles eile õhtul, et liidu juhatus pole toiduainete imporditollide küsimust veel arutanud ja seetõttu puudub talupidajate ühtne seisukoht selles vallas.
Maaerakonnad saavutasid koonderakonnaga imporditollide osas kokkuleppe pärast seda, kui reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkus ning koonderakond ja maaerakonnad sõlmisid uue leppe.
Valitsuse majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul sai imporditollide lubamine võimalikuks reformierakonna lahkumise tõttu koalitsioonist, kuna reformierakond oli endises koalitsioonis ainuke, kes tollide vastu võitles. Reformierakonna kõrval on imporditollide vastu olnud Isamaaliit.
Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi nimetas imporditollide lubamist ilmseks tagasiminekuks teel turumajandusühiskonda. Imporditollide kehtestamine tõstab tema sõnul tunduvalt toidukaupade hinda, millega kaasnevat elukalliduse tõusu peavad hakkama kõik maksumaksjad kaugemas perspektiivis kõrgemate maksudega tasakaalustama. Ligi märkis, et tollidega tõuseb Eestis tööjõu hind, mistõttu langeb välisinvestorite huvi raha Eestisse paigutada.
Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees, ehitusettevõtja Toomas Luman ütles, et on toiduainete imporditollide kehtestamisele põhimõtteliselt vastu, kuna see soodustaks ebaefektiivset tootmist maal ja tõstaks märgatavalt elukallidust. «Seni pole ma veel näinud realistlikke lahendusi, kuidas tollidega kaasnevale elukalliduse tõusule vastu seista,» ütles Luman. Tema sõnul on imporditollid ainult siis põhjendatud, kui valitsus on võtnud eesmärgiks hakata elatustaset langetama.
ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar ütles, et toiduainete imporditollidega tuleb olla väga ettevaatlik. «Massiliselt seda küll olla ei tohiks,» märkis Saar.
Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Enn Roose ütles, et imporditollide kehtestamine on kahjulik kaupade sissevedajatele ja meeldib sisemaistele tootjatele. «See on sarnane asi pakendiaktsiisi kehtestamisega,» lausus Roose.
«See millal, millele ja mil määral täpselt tolle kehtestada, on seni veel lahtine,» ütles Varik. Tema sõnul on tõenäoline aeg järgmise aasta juuli. Ta lisas, et imporditollid oleks pidanud kehtestama juba varem, sest tollide rakendamine kestab mitu aastat. Tema sõnul tuleb eelnevalt läbi rääkida maailma kaubandusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu esindajatega.
Pensionäride ja perede liidu fraktsiooni esinaine Mai Treial ütles, et imporditollid tuleb kehtestada nii ruttu kui võimalik, kuna see looks tema sõnul juurde uusi töökohti. «Näen tunnelis valgust põlemas,» kommenteeris Treial otsust tollide kehtestamise kohta.
Koonderakonna fraktsiooni liikme Olev Raju sõnul on seni selgusetu, kas tolle üldse hakatakse kehtestama. Raju ei nõustunud tollide vajalikkust pikemalt kommenteerima.
Valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula ütles, et toiduainete imporditollide kehtestamine pärsib perspektiivis majanduse arengut, kuna tõusevad nii hinnad kui inflatsioon. Tema sõnul ei vähenda tollid senist ebaefektiivset tootmist põllumajanduses, vaid pigem soodustavad seda. Pajula väitel maksavad imporditollide kehtestamise kinni põllumajandustoodete tarbijad ja efektiivsed tootjad.
Ligi sõnul viivad põllumajandussaaduste imporditollid Eesti tagasi nõukogude perioodi, mil tekkis müüt Eestist kui tähtsast põllumajandusmaast ja Eesti koos teiste Balti vabariikidega muutus Nõukogude Liidu seafarmiks. Ligi sõnul moodustas Nõukogude Eestis põllumajandus 20 protsenti ühiskonna koguproduktist, mis on 10 korda rohkem kui arenenud läänemaailmas tavaks. Sellest ajast on Ligi sõnul pärit autoostuload ja muud soodustused, mida põllumehed taga igatsevad.
Tiheda töögraafiku tõttu ei olnud värskel majandusministril Jaak Leimannil eile aega imporditollidega seonduvat kommenteerida. Varem on Leimann öelnud, et ta pooldab situatiivset ja oskuslikku turu kaitset, kuid tollide teema on üleväärtustatud ja seda pole piisavalt analüüsitud.