• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik peab lepingut täitma

    Aastakümnete pikkuse juris- tistaazhiga vandeadvokaadil Monika Mägil on kibedad päevad. Kaitsepolitsei kavatseb esitada seni riigivõimu silmis üsna hämara taustaga asjameeste kaitsmise kogemusega advokaadiprouale süüdistuse kohtunikule altkäemaksu pakkumise pärast. «Ma ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu andnud,» kinnitab Monika Mägi.
    Enne kohtuotsust ei saa kedagi süüdi mõista. Küll tahtmatult, kuid siiski tänuväärselt on Monika Mägi ja tema väidetav tegevus jälle päevakorda tõstnud Eesti kohtusüsteemi kompetentsuse ja eriti usaldusväärsuse küsimuse. Ja midagi tundub mõlema osas viltu olevat.
    Eesti kohtusüsteem oleks maailma parim, kui seal töötaksid üdini ausad ja missioonitundega inimesed. Kahtlemata saab neid loomujooni nimetada paljusid kohtunikke iseloomustades. Kuid iga kett on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Seetõttu võib juba väikseimgi kõrvalekalle rajalt, olgu see altkäemaksu, santazheerimise või mõnel muul moel tekitatud, muuta kogu keti rabedaks. Ja õiguse- või pateetilisemalt õiglusemõistmisel võimendub mõjutuste tagajärjel tehtud otsus mitmekordselt.
    Kohus ei eksi, kinnitas paar aastat tagasi riigikohtu esimees Rait Maruste. Ja tal on õigus, kohus saab lähtuda oma otsustes ainult seadustest. Kuid ei saa unustada kaht olulist aspekti selle juures. Esiteks, ka seadused võivad olla kummist, ühe kuriteo eest on võimalik, olenevalt kohtuniku hinnangust, saada erinevaid karistusmäärasid. Ning teiseks, kohtunik on ka inimene, oma huvide, eelistuste ja mõjutatavusega.
    Omapärasemate kohtujuhtumite seas meenuvad ärimees Gunnar Dudkini kolmeks aastaks vangi panemine väidetava riisumise eest. Ehkki juhtumil puudus kahjukannataja ning ka Dudkin ei saanud oma vahendustegevuse eest hiigelsummasid. Kuid seevastu oli Tartus, kus kõigi kolme astme kohtuistungid toimusid, tunda ühiskondliku tellimustöö hõngu.
    Ning siia kõrvale teine juh-tum, kus kaitsepolitseile 30 000 krooni altkäemaksu pakkunud Indrek Toome maksis süüdimõistetuna trahvi kümnendiku sellest summast. Pluss muidugi 30 000 krooni otse riigi kasumisse. Juhtum on ka teistele võimalikele althõlma pakkujatele teadmiseks, et altkäemaksu pakkudes ei tohi unustada vahelejäämise korral makstavat kümnist. Seni on veel pretsedendi puudumisel teadmata, kui suur võiks vahelejäämise korral makstav riigilõiv olla altkäemaksu võtjale.
    Riigi ülesanne on püüda välistada kohtuotsuste mõjutamist. Mõjutuste minimeerimise eesmärki täidab ka kehtiv kolmeastmeline kohtusüsteem. Ent tasub meenutada Tartu kohtunikke, kes on kaevanud riigi Tallinna halduskohtusse, kuna pole kätte saanud lubatud lisatasusid. Ei saa ju nõuda lepingu teiselt poolelt, s.o kohtunikelt, korralikku tööd, kui omapoolsed lepingutingimused on täitmata.
    Riigimehed peaksid mõtlema ka Kolgata tee, mille kriminaalasi läbib eri ametkondade vahel liikudes, lihtsustamisele. Seni välja kuulutatud kohtutulemite põhjal otsustades jõuavad kohtuteni tihtilugu üsna nuditud olemisega kriminaalasjad, mis erinevate uurijate kadalipus siledaks nülitud ja mida kohtule esitab süüdistaja, kes võib-olla polegi asja sisuga põhjalikult kursis.
    Ei ole ime, et teatud ringkondades räägitakse, justkui püüaks hoopis kaitsepolitsei kohtunikke mõjutada. Kuid riigi täitevvõim ei tohiks san- tazheerimisel küll eeskujuks olla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturg: rõõm kasvavast majandusest ei kestnud kaua
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.