Kohus ei eksi, kinnitas paar aastat tagasi riigikohtu esimees Rait Maruste. Ja tal on õigus, kohus saab lähtuda oma otsustes ainult seadustest. Kuid ei saa unustada kaht olulist aspekti selle juures. Esiteks, ka seadused võivad olla kummist, ühe kuriteo eest on võimalik, olenevalt kohtuniku hinnangust, saada erinevaid karistusmäärasid. Ning teiseks, kohtunik on ka inimene, oma huvide, eelistuste ja mõjutatavusega.
Omapärasemate kohtujuhtumite seas meenuvad ärimees Gunnar Dudkini kolmeks aastaks vangi panemine väidetava riisumise eest. Ehkki juhtumil puudus kahjukannataja ning ka Dudkin ei saanud oma vahendustegevuse eest hiigelsummasid. Kuid seevastu oli Tartus, kus kõigi kolme astme kohtuistungid toimusid, tunda ühiskondliku tellimustöö hõngu.
Ning siia kõrvale teine juh-tum, kus kaitsepolitseile 30 000 krooni altkäemaksu pakkunud Indrek Toome maksis süüdimõistetuna trahvi kümnendiku sellest summast. Pluss muidugi 30 000 krooni otse riigi kasumisse. Juhtum on ka teistele võimalikele althõlma pakkujatele teadmiseks, et altkäemaksu pakkudes ei tohi unustada vahelejäämise korral makstavat kümnist. Seni on veel pretsedendi puudumisel teadmata, kui suur võiks vahelejäämise korral makstav riigilõiv olla altkäemaksu võtjale.
Riigi ülesanne on püüda välistada kohtuotsuste mõjutamist. Mõjutuste minimeerimise eesmärki täidab ka kehtiv kolmeastmeline kohtusüsteem. Ent tasub meenutada Tartu kohtunikke, kes on kaevanud riigi Tallinna halduskohtusse, kuna pole kätte saanud lubatud lisatasusid. Ei saa ju nõuda lepingu teiselt poolelt, s.o kohtunikelt, korralikku tööd, kui omapoolsed lepingutingimused on täitmata.
Riigimehed peaksid mõtlema ka Kolgata tee, mille kriminaalasi läbib eri ametkondade vahel liikudes, lihtsustamisele. Seni välja kuulutatud kohtutulemite põhjal otsustades jõuavad kohtuteni tihtilugu üsna nuditud olemisega kriminaalasjad, mis erinevate uurijate kadalipus siledaks nülitud ja mida kohtule esitab süüdistaja, kes võib-olla polegi asja sisuga põhjalikult kursis.
Ei ole ime, et teatud ringkondades räägitakse, justkui püüaks hoopis kaitsepolitsei kohtunikke mõjutada. Kuid riigi täitevvõim ei tohiks san- tazheerimisel küll eeskujuks olla.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini