Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandustulemused mõjusid turule soodsalt

    Möödunud, 49. nädalal leidis kinnitust ennustus, et heade novembrikuu majandustulemuste korral ei pruugi hinnatõus Eesti aktsiaturul sugugi läbi olla. Vaikselt languse suunas liikunud aktsiate hinnad hakkasid nädala teisel poolel tõusma. Põhjust tuleb siin otsida eeskätt soodsatest majandustulemustest. Uuesti elavnes vahepeal hinnatõusule eelnenud perioodi tasemele langenud kauplemine. Nädalaga registreeriti börsisüsteemi väärtpaberitega 1071 tehingut kogukäibega 183 028 955,53 kr.
    Päris kiiresti said viimase kuu bilansi kokku kõik pangad. Esimesena avaldas bilansi Hansapank ja seda juba kolmapäeval, järgnevatel päevadel tegid sama ka teised börsi põhinimekirjas noteeritud pangad. Suurim oli loomulikult Hansapanga kasum -- 30,1 mln kr. Rekordilise kuukasumi väärtust aktsiaturu seisukohalt vähendab teadmine, et suur osa sellest saadi tänu novembris laekunud erakorralistele tuludele. Turg reageeris avaldatud uudisele paarikroonise hinnatõusuga 135--136 kroonile. Nädala kokkuvõttes tõusis aktsia 2,06%, 136 kroonile.
    Rekordiline oli ka Hoiupanga novembrikuu 8,89 mln kroonine kasum. Neljapäeval pärast börsi sulgemist teatavaks tehtud tulemus tõstis reedel Hoiupanga aktsia kiiresti rekordilise 66 kroonini. Sinna hind siiski pidama ei jäänud ja börsi sulgemisel oli hind 63,5 kr (nädalaga +5,39 %). Enneolematult suur oli Hoiupanga aktsia käive. Registreeritud 170 tehingus vahetas omanikku 1 067 223 aktsiat kogukäibega 65,1 mln kr. Hoiupanga aktsiaturgude osakonna juhataja Charlie Viikbergi sõnul oli suure käibe taga Hoiupanga aktsionäride hulgas toimunud struktuurne muutus. Tegemist oli varem kokkulepitud tehingutega ja valdavalt liikusid aktsiad välismaalt Eestisse. Reedel avalikustatud aktsionäride jaotuse kohaselt on Hoiupanga suurim aktsionär praegu Hansapank, omades 17,21% aktsiatest, EBRD-l on 16,97% ja Eesti Pangal 13,63% aktsiatest.
    Kõige rohkem tõusis börsil noteeritud aktsiatest farmaatsiatehase aktsia -- 12,37 %, 79,5 kroonile. Reedel toimunud hüpet 71,0--72,5 kroonilt 77--79 kroonile on raske seletada millegi muu kui suurenenud nõudluse ja väikese müügihuviga varasemal hinnatasemel. Suurem osa tehinguid tehti reedel 1000aktsialiste pakkidena ja see viitab mõne suurema ostukorralduse täitmisele.
    Börsi vabaturul pakkusid teistest rohkem kõneainet Norma ja Rakvere lihakombinaat. Norma aktsiat toetas uudis vahepeal pankrotivõrku langenud suurtellija Avtovazi ja Venemaa valitsuse vahelisest kokkuleppest. Maksuvõlgade kustutamiseks otsustati lähema 3--4 kuu jooksul müüa 50% ettevõtte aktsiatest mõnele välismaisele suurinvestorile. Norma aktsia hakkas vähehaaval tõusma ja lõpetas reedel 34,15 kr tasemel (nädalaga +7,9%).
    Rakvere lihakombinaat pakkus eelmisel nädalal kaks põnevat uudist. Reedene aktsionäride otsus aktsiakapitali vähendamise kohta polnud küll enam otseselt uudis, kuid seda ootamatum oli teade ettevõtte 9 kuu majandustulemuste kohta (käive 401 mln kr ja kasum 162 000 kr). Ootamatu seetõttu, et varem on Rakvere lihakombinaadi omanikud teatanud, et ei avalda mingeid näitajaid enne käesoleva aasta auditeeritud majandustulemuste selgumist. Aktsia sulgus reedel 6,90 kr tasemel (nädalaga +5,34%).
    Väikesest langusperioodist ülesaanud ÄP indeksid asusid nädala teisel poolel taas tõusma, kerkides neljapäeval ja reedel rekordtasemele. Üldindeks tõusis nädalaga 14,86 punkti, 414,24 punktile ja pangasektori indeks 13,62 punkti, 454,01 punktile.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.