Eesti Investeerimispank muudab kurssi

Investeerimispanga aktsiakapital on 132 miljonit krooni, mida järgmisel aastal kavatsetakse laiendada, otsides paari uut strateegilist investorit, kinnitas Värk. Investeerimispanga praegused aktsionärid on Eesti Pank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank, investeerimisfondid Finnfund ja Swedfund ning DEG Saksamaalt.

Loomulikult kavatseme jätkata ka laenude andmist, ütles Värk. Tema sõnul ületab panga bilansimaht sel aastal miljardi krooni piiri ja panga laenuportfell on praegu 610 miljonit krooni. Aastaga on Investeerimispanga laenuportfell suurenenud 60 protsenti, lausus Värk. Keskmine laenuintress on Saksa marga baasil 9--10 protsenti, laenusummad jäävad kahe ja 30 miljoni krooni vahele.

Värgi sõnul moodustab Investeerimispank kauplemiseks oma väärtpaberiportfelli ja kavatseb tegutseda väärtpaberiturul senisest aktiivsemalt. Investeerimispank astub ka Tallinna väärtpaberibörsi liikmeks, kinnitas Värk.

«Tean paljusid meie laenukliente, kes soovivad samuti pääseda väärtpaberiturule. Sellepärast hakkame neile osutama turule viimise teenust,» selgitas Värk. «Teeme ettevõtetele korraliku finants-majandusliku analüüsi, hindame nende aktsia potentsiaalset hinda ja ostame ka ise osa nende aktsiatest.»

Värgi väitel on paljud panga kliendid alakapitaliseeritud ja seetõttu pakub pank neile finantsstruktuuri tugevdamise ja strateegiliste välisinvestorite leidmise teenust. «Pakume ka ettevõtte saneerimist, minnes sinna ajutiselt aktsionäriks, et pärast firma korrastamist oma aktsiad maha müüa,» lisas Värk.

«Tõsist ohtu kroonile ma praegu ei näe,» ütles Investeerimispanga president. Krooni püsimine sõltub valuutakomitee põhimõtete kinnipidamisest ning Eesti valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitikast, märkis ta. «Kui Eesti valitsus hakkaks laenuraha massiliselt pumpama haridus- ja sotsiaalsfääri, astuks ta libedale pinnale,» väitis Värk.

«Arvan, et ekspordiraskuste pärast nurisevad ettevõtted ajavad oma nõrkused krooni tugevuse kaela,» lisas Värk. Ta ütles, et eelkõige on Eestis vaja parandada tootmise efektiivsust ja leida võimalusi sisemajanduse kogutoodangu kasvuks.

Eesti on näidanud ennast eduka ja stabiilse majanduspoliitikaga riigina, mis on välisinvesteeringute sissetuleku tähtis eeldus, lausus Värk. «Kui me peaks lähiaastatel krooni devalveerima, näitaksime läänele, et ei suuda reforme enam radikaalselt ellu viia ja asuksime aeglasema majanduskasvu teele,» tunnistas Investeerimispanga president.