Kirjastus Perioodika esindaja põhjendas taotlust sellega, et võlglane oli eelmisel päeval oma võla tasunud ja seetõttu pole tal enam pretsensioone MMMi vastu. MMM võlgnes Perioodikale koos viivistega ligi 80 000 krooni.
Tallinna haigekassa esindaja istungil ei viibinud, kuid oli samalaadse taotluse esitanud kirjalikul teel. Võlg Tallinna haigekassale oli koos viivistega varasematel andmetel ligi 2 miljonit krooni, MMMi esindava vandeadvokaadi Maria Mägi väitel aga 1,4 miljonit krooni.
Mägi lausus, et MMM ei tasunud haigekassale ära kohe kogu võlga, vaid teeb seda mingi aja jooksul. «See on Makarovi ja haigekassa omavaheline kokkulepe,» lisas ta.
Mägi märkis, et ei näe põhjust, mis ei peaks kohus Perioodika ja haigekassa taotlust rahuldama, kuna võlad on tasutud.
Mägi sõnul ei tähenda võlgade tasumine haigekassale ja kirjastusele seda, et MMMi rahalised raskused oleksid lõppenud. Tema sõnutsi on olukorda muutnud mõnevõrra raskemakski pikale veninud pankrotimenetlus.
Makarovil oli algusest peale soov lahendada võlaküsimus kohtuvälisel teel võla tasumise kaudu, rääkis Mägi. Ta lausus, et seni otsiti varianti, kuidas ning millise projekti arvel seda tehakse.
Küsimusele, kust võeti võla tasumiseks raha, vastas Mägi, et jäägu see saladuseks.
Jüri Makarov ei soostunud eile MMMi võlgade tasumise ning raha päritolu teemal rääkima, kuid mõnedel andmetel läheb Makarovil hästi koostöö Lauri Laubrega, kellele ta toob külalisesinejaid väljastpoolt Eestit ööklubisse Dekoltee.
MMMi ajutine pankrotihaldur Hugo Peterson väitis, et sai alles kohtumajas teada sellest, et võlgnik on oma võlaprobleemid lahendanud. Ta lisas, et temale oli see suur üllatus.
Pankrotimenetluse algul oli MMMi ajutise pankrotihalduri sõnul MMMi võla kogusuurus ligi 14 miljonit krooni, millest suure osa moodustasid võlad Eesti pankadele. Petersoni öeldu põhjal hakkasid aga pankrotimenetluse käigus võlad pankadele vähenema ning viimasel ajal ei ole järelepärimistele võlgade kohta pangad enam vastanud.
Kohus teeb teatavaks oma otsuse 27. detsembril.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele