Riigikogu lummas hääletusrezhiimiga

Tiit Made arenguparteist tunnistas, et selline kokkulepe oli. «See ei tähenda perspektiivis valitsuskoalitsiooni minekut, Vähi valitsusse me ei lähe,» kinnitas Made.

Eelarve vastuvõtmisel juhtis meeskonna tööd koonderakondlane Mati Meos, kes iga parandusettepaneku hääletamise aegu püsti tõusis ning pöidlaga alla- või ülespoole näitas, kas tuleb hääletada poolt või vastu. Süsteem toimis sajaprotsendiliselt. Sajast parandusettepanekust läks majanduskomisjoni eitavale seisukohale vaatamata läbi vaid kaks parandusettepanekut. 3,5 mln sai kulude katteks Tallinna muusikakeskkool, kes kogemata oli rahata jäänud, ning 3,4 miljonit sai mõõdukate nõudmisel Eesti Raadio.

Lõpphääletusel toetas eelarve vastuvõtmist ka keskerakond. Eelarve vastuvõtmist toetas 62 saadikut, vastu oli 32, erapooletuid oli 1, 6 ei osalenud. Riigikogus oli kohal kõik 101 saadikut. Isamaaliit ja reformierakond järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist ei toetanud.

Reformierakonna esimees Siim Kallas märkis, et eelarve menetluse käigus on vaatluse all olnud üle 300 muudatusettepaneku ning valitsuskoalitsioonis, kuhu kuulus ka reformierakond, paika pandud prioriteedid on tuhmistunud. Sama nentis rahandusminister Opmann. «Ma ei tahagi panna hinnet, põhimõtteliselt olen rahul, aga selge on, et eelarve pole enam nii läbipaistev ja varasemad prioriteedid on muutunud,» lisas ta.

Nimelt käis eelarve kolmandal lugemisel kõige põhimõttelisem vaidlus lastetoetuste ümber. Reformierakond nõudis lastetoetuste suurendamist, valitsuskoalitsioon sellist võimalust ei leidnud. Põhjuseks toodi kaks seadust, mis riigikogus on veel vastu võtmata: tervishoiukorralduse seadus ja lastetoetuse seadus. Reformierakonna peasekretäri Heiki Kranichi sõnul oli nende ettepanek, et oluliselt tõuseks sünnitoetus ning teise ja kolmanda lapse toetus, vastuvõetud eelarve järgi suureneb toetus igale lapsele 20 krooni võrra. Opmann nentis, et olukord on kahetsusväärne ja kinnitas, et 1998. aastal teostatakse need muudatused sajaprotsendiliselt.

Isamaalased pidasid positiivseks, et ilmselt ei võimalda eelarve täita koonderakonna ja tema koalitsioonipartnerite protokollilist otsust sotsiaalse turumajanduse põhimõtete elluviimisel. Otsuse järgi kehtestataks kaitsetollid 1997. a 1. juulil, 200 miljoni kroonise aastamahuga käibemaksusoodustus põllumajandustootjatele 1. oktoobril ja hiljemalt 1997. a esimesel poolel tõstetaks pensionid 50 protsendini keskmisest palgast. Opmanni sõnul need asjad nii kiiresti ei käi, kõigepealt tuleb tegelda rehkendamisega.