• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silla ehitamine jääb lähiaastatel unistuseks

    Pärast taasiseseisvumist on Eestis ajakirjanduse vahendusel pakutud välja ja diskuteeritud mitme suurprojekti üle, kuid kahjuks pole enamikel juhtudel ideedest eriti kaugemale jõutud.
    Näitena võib nimetada tunneli rajamist Eesti ja Soome vahele, Via Baltica maantee või Tallinna--Tartu kiirtee ehitamist. Tõenäoliselt võib nüüd sellesse loetellu lisada ka idee ühendada mandri-Eesti ja Muhu saar mitme kilomeetri pikkuse silla või tunneliga.
    Äripäeva arvates on vähetõenäoline, et lähiaastatel hakatakse mandri-Eesti ja Muhu saare vahele silda ehitama. Silla ehitamise vastu ei ole toimetusel midagi, kuid ainuüksi ehitamissoovist jääb väheseks. Sillaehituse projekti elluviimiseks on vaja kuskilt leida vähemalt kolm miljardit krooni. Tõenäoliselt saarlastel ja Saaremaal tegutsevatel ettevõtetel sellist raha ei ole.
    Üks võimalus kogu projekti finantseerida on kaasata silla rajamisse riik, kes garanteeriks vajalikud pangalaenud. Riigile on aga praegu mandri-Eesti ja Saaremaa vahele silla ehitamisest kindlasti palju prioriteetsemad Tallinna ja Narva vahelise raudtee ning Tallinna ja Tartu vahelise maantee põhjalik rekonstrueerimine. Need projektid vajavad samuti meeletuid summasid.
    Alles pärast seda, kui on oluliselt kiirenenud liiklus Tallinna--Tartu maanteel ja Tallinna--Narva raudteel, saab riik hakata mõtlema silla ehitamisele Muhu saare ja mandri-Eesti vahele.
    Teine võimalus silla ehitamise käivitamiseks oleks erainvestorite huvi ettevõtmise vastu. Kuna riigil endal raha ei ole, siis võiks riik selle projekti pakkuda avaliku konkursi teel välja mõnele konsortsiumile, kellest saaks silla omanik ja kes võtaks kogu finantseerimise enda kanda.
    Tulu hakkaks konsortsium saama silla ülesõidupiletite müügist. Konkurendiks tasulisele sillale jääks aga ka edaspidi praamiliiklus.
    Arutelu silla ehitamise üle käivitasid Saaremaa ettevõtjad, sest praegune halb ühendus mandriga mõjutab ka Saaremaal tegutsevate firmade majandustulemusi.
    Suurte transpordikulude tõttu ei suuda Saaremaa ettevõtete tooted konkureerida mandril tegutsevate ettevõtete omadega. Oma tootmisega on Saaremaalt mandrile kolinud karastusjooke ja toiduaineid tootev AS Ösel Foods ja jõhvikate töötlemisega tegelev AS Saarek.
    Lisaks ettevõtjatele toetavad sillaehituse ideed ka need saarlased, kes peavad iga nädal mandril tööl või koolis käima. Vanemad saarlased suhtuvad aga sellesse vastumeelselt, sest kardavad, et koos sillaga kaob Saaremaa omapära ja et Saaremaal vallandub suvilate ehitamise buum.
    Tõenäoliselt saab Saaremaa tänu sillale rohkem kasu kui kahju. Kindlasti elavdab see kohalikku ettevõtlust ja suureneb töökohtade arv. Seni aga, kui Muhu saart ei ühenda mandri-Eestiga sild, peab riik leidma vahendeid praamiliikluse parandamiseks ja astuma samme maksusoodustuste tegemiseks saartel tegutsevatele ettevõtetele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.