Silla ehitamine jääb lähiaastatel unistuseks

Artikkel

- Uudised
- 18. detsember 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silla ehitamine jääb lähiaastatel unistuseks
Pärast taasiseseisvumist on Eestis ajakirjanduse vahendusel pakutud välja ja diskuteeritud mitme suurprojekti üle, kuid kahjuks pole enamikel juhtudel ideedest eriti kaugemale jõutud.
Näitena võib nimetada tunneli rajamist Eesti ja Soome vahele, Via Baltica maantee või Tallinna--Tartu kiirtee ehitamist. Tõenäoliselt võib nüüd sellesse loetellu lisada ka idee ühendada mandri-Eesti ja Muhu saar mitme kilomeetri pikkuse silla või tunneliga.
Äripäeva arvates on vähetõenäoline, et lähiaastatel hakatakse mandri-Eesti ja Muhu saare vahele silda ehitama. Silla ehitamise vastu ei ole toimetusel midagi, kuid ainuüksi ehitamissoovist jääb väheseks. Sillaehituse projekti elluviimiseks on vaja kuskilt leida vähemalt kolm miljardit krooni. Tõenäoliselt saarlastel ja Saaremaal tegutsevatel ettevõtetel sellist raha ei ole.
Üks võimalus kogu projekti finantseerida on kaasata silla rajamisse riik, kes garanteeriks vajalikud pangalaenud. Riigile on aga praegu mandri-Eesti ja Saaremaa vahele silla ehitamisest kindlasti palju prioriteetsemad Tallinna ja Narva vahelise raudtee ning Tallinna ja Tartu vahelise maantee põhjalik rekonstrueerimine. Need projektid vajavad samuti meeletuid summasid.
Alles pärast seda, kui on oluliselt kiirenenud liiklus Tallinna--Tartu maanteel ja Tallinna--Narva raudteel, saab riik hakata mõtlema silla ehitamisele Muhu saare ja mandri-Eesti vahele.
Teine võimalus silla ehitamise käivitamiseks oleks erainvestorite huvi ettevõtmise vastu. Kuna riigil endal raha ei ole, siis võiks riik selle projekti pakkuda avaliku konkursi teel välja mõnele konsortsiumile, kellest saaks silla omanik ja kes võtaks kogu finantseerimise enda kanda.
Tulu hakkaks konsortsium saama silla ülesõidupiletite müügist. Konkurendiks tasulisele sillale jääks aga ka edaspidi praamiliiklus.
Arutelu silla ehitamise üle käivitasid Saaremaa ettevõtjad, sest praegune halb ühendus mandriga mõjutab ka Saaremaal tegutsevate firmade majandustulemusi.
Suurte transpordikulude tõttu ei suuda Saaremaa ettevõtete tooted konkureerida mandril tegutsevate ettevõtete omadega. Oma tootmisega on Saaremaalt mandrile kolinud karastusjooke ja toiduaineid tootev AS Ösel Foods ja jõhvikate töötlemisega tegelev AS Saarek.
Lisaks ettevõtjatele toetavad sillaehituse ideed ka need saarlased, kes peavad iga nädal mandril tööl või koolis käima. Vanemad saarlased suhtuvad aga sellesse vastumeelselt, sest kardavad, et koos sillaga kaob Saaremaa omapära ja et Saaremaal vallandub suvilate ehitamise buum.
Tõenäoliselt saab Saaremaa tänu sillale rohkem kasu kui kahju. Kindlasti elavdab see kohalikku ettevõtlust ja suureneb töökohtade arv. Seni aga, kui Muhu saart ei ühenda mandri-Eestiga sild, peab riik leidma vahendeid praamiliikluse parandamiseks ja astuma samme maksusoodustuste tegemiseks saartel tegutsevatele ettevõtetele.
Hetkel kuum