Tallinna Kaubamaja ostab Tartu Kaubamaja ära

Tartu tarbijate kooperatiivi juhatus otsustas 14. novembril korraldada suunatud aktsiaemissiooni Tartu Kaubamaja enamusaktsiate müügiks strateegilisele investorile, et hüppeliselt suurendada kaubamaja osatähtsust Tartu kaubanduses. Esimene pakkumus aktsiate ostuks tehti kaubamaja direktori Jaan Kallase sõnul ETK-le, aga see ei pälvinud ühistegelaste vajalikku tähelepanu. Konkreetseks muutusid läbirääkimised Tallinna Kaubamajaga ja hiljuti sõlmiti ka sellekohased kokkulepped.

Mitteametlikel andmeil jäi Tartu tarbijate kooperatiivile 316 000 aktsiat, Tallinna Kaubamaja ostis 6,5 miljoni krooni eest 474 000 aktsiat ja eraisikud 139 000 aktsiat.

«Senine Tartu Kaubamaja 2 160 000 krooni suurune aktsiakapital ei sisaldanud sentigi raha, vaid oli puhtarvestuslik omakapital,» kommenteeris aktsiaemissiooni Jaan Kallas, kes samuti eraisikuna kaubamaja aktsiaid omandas. Tema sõnul muutub Eesti kahe suurima klassikalise kaubamaja ühinemisel kolossaalselt konkurentsisituatsioon nii Tartu kui ka kogu Eesti kaubanduses. Tekib puhtalt Eesti kapitalil põhinev võimas kaubandusettevõte. Edaspidi hakatakse ühiselt kaupu sisse ostma, korraldatakse koos reklaamikampaaniaid. «Kindlasti hõlbustab võimsa tuumikaktsionäri olemasolu meil kaubamajatagust parklat hoonestada,» märkis Kallas. Juba mitmendat aastat kavandab Tartu Kaubamaja sinna ligi 200 miljonit krooni maksvat laiendust, aga ehitamise alustamist takistab maaomandi lahendi venimine.

Tallinna Kaubamaja peadirektor Peeter Tohver ütles eile, et temani pole kõik juriidilised dokumendivormistused jõudnud ja seetõttu ei taha ta suurtehingut veel kommenteerida. Samuti ei olnud võimalik teada saada Tallinna Kaubamaja aktsiate kontrollpakki hoidva E-Investeerimisgrupi põhiideoloogi Meelis Milderi seisukohta. Tallinna Kaubamaja aktsiakapital on 32 miljonit krooni.

Tartu Kaubamaja nõukogu esimees Mati Kermas märkis, et 1998. aastal peaks Tallinna ja Tartu kaubamajade kogukäive ületama miljardi krooni piiri.

Tallinna Kaubamaja tänavune käive kujuneb Peeter Tohveri sõnul pisut suuremaks kui 570 miljonit krooni. Tartu Kaubamaja aastakäive jääb 140 miljoni krooni piirimaile

Üle kolme aasta on Jaan Kallas olnud ETK süsteemi kaubamajade ühinemise peaideoloog. «Ütlesin kolleegidele, et üksikuna edasi majandades läheme kõik ükskord põhja, aga Tartu kaubamaja kõige viimasena,» märkis Kallas. Tema sõnul ei saa kaubamaja olla edukam oma omanikust, kes on ühistu puhul suhteliselt vaene ja rumal.

«Ühinemine aitab vähendada kulusid ja suurendada tulusid ning koos on kergem vastu seista välismaistele võimsatele kaubandusketti-dele, kes sammhaaval Eestis endale turuosa juurde võidavad,» märkis ETK Hulgi peadirektor Rudolf Kuldkepp, kes on samuti kodumaiste kaubanduskontsernide pooldaja ning viib reforme läbi ETK hulgisüsteemis.

Tartu Kaubamajast saab nüüd tänases Eestis esimene näide, kus on ühendatud erakapital ja ühistukapital. Loodetavasti kiirendab see eeskuju Eesti kaupmeeste edasist ühinemist erinevast omandivormist hoolimata. «Need Eesti kapitalil seisvad kaubamajad, kelle juhtidel vähegi mõistust on, ühinevad lähiaastatel kindlasti,» oli Kallas optimistlik.

ETK süsteemi kaubamajad on praegu Viljandis, Võrus, Põlvas, Paides, Jõgeval, Keilas, Türil, Kuressaares ja Tapal. Tarbijaühistute juhid ei soovi oma kohalikust võimust loobuda ja kardavad ühistutele kuuluvaid kaubamaju aktsiaseltsideks muuta. Kallas avaldas siiski lootust, et Tartu tarbijate kooperatiivi eeskuju järgivad ka teised ETK süsteemi kaubamajad.