Hotellide kaadriprobleemid

Pärnus asuvate hotelli Vesiroos, Seedri võõrastemaja ning Valgeranna kämpingu direktori asetäitja Hilvi Bergmann tõdeb, et suur osa tööle võetud alluvatest on tema vanad tuttavad endisest töökohast. Koolitusele vähemalt Pärnu hotellides Bergmanni sõnul eriti kulutada ei saa, seetõttu üritatakse leida juba koolituse saanud inimesi.

Viru hotelli direktor Toomas Niinemäe sõnul otsivad nemad tööle esmajärjekorras väljakoolitatud proffe. Samas tõdeb Niinemäe, et Eesti hotelli- ja reisibüroode turul sobilikke inimesi väga kerge leida ei ole. Virus eelistatakse uute töötajate leidmisel konkursi korraldamist või personaliotsingufirma abi. Oma tuttavate tööle võtmist suure firma puhul peab Niinemäe libedaks teeks. Ta lisab, et kaadri voolavus hotellides on üsna suur, kuna tihtipeale ei saa töötajad oma kohustustega hakkama.

Hotellinduses peetakse tihti kõige olulisemaks meeskonna loomist ning selle tekkimine võib aega võtta aastaid.

Karjatse arvates keskendutakse tihtipeale firmas liialt palju isiklikele suhetele, selle asemel et keskenduda kliendile. «Eesmärk ei saa olla iseenesest sõbraliku kollektiivi loomine, vaid ühine eesmärk, mille nimel töötades tekibki hea meeskond,» leiab ta.

Kliendi rahulolu ei tähenda Karjatse sõnutsi aga veel seda, et klient ka järgmine kord firmasse tagasi tuleb. Samm edasi rahulolust on tema sõnul see, kui klient tunneb ennast firmas oodatuna.

Endise ettvõtjana lausub Karjatse, et ainult naeratusest ei piisa, vaja on ka head äriideed ehk teenust. Ühes väga tuntud restoranis oli väga naeratav kelner, kes aga ei teenidanud üldse kliente, kirjeldab ta oma kogemust.

Need firmad, kus osatakse hästi teenidada ja pööratakse sellele palju tähelepanu, saavutavad teiste ees edumaa. «Ükskõik kui hea ei ole äriidee, kuid kui korralikku teenidajat ei ole, on üks lüli puudu, mis on sama hea kui tool on ilma jalgadeta või kolme jalaga,» kinnitab Karjatse.