Kui inimesi võetakse tööle vanuse, välimuse ja hariduse järgi, siis lahti lastakse vaid ühel põhjusel -- nad ei oska suhelda kas kolleegide, klientide või ülemustega, räägib Eesti hotellikooli koolitusdirektor Mall Karjatse.
Väiksemad reisibürood ja hotellid võtavad tööle vaid tuttavaid, on omal nahal kogenud paljud tööotsijad. Lihtsam on saada tööle Estravelisse, Olümpiasse või Palace'i kui näiteks hotell Mihklisse, kuhu pääsemiseks peab olema kellegi tuttav, lausub Mall Karjatse.
Töökohtadele välja kuulutatud konkursikuulutusi võib ajalehtedest leida vaid mõne üksiku hotelli puhul. Karjatse peab aga konkursi korras uue töötaja leidmist ainsaks valiku tekkimise võimaluseks. «Tuttava tööle võtmisel tekib palju probleeme, näiteks on teda tunduvalt raskem vallandada,» nendib ta.
Pärnus asuvate hotelli Vesiroos, Seedri võõrastemaja ning Valgeranna kämpingu direktori asetäitja Hilvi Bergmann tõdeb, et suur osa tööle võetud alluvatest on tema vanad tuttavad endisest töökohast. Koolitusele vähemalt Pärnu hotellides Bergmanni sõnul eriti kulutada ei saa, seetõttu üritatakse leida juba koolituse saanud inimesi.
Viru hotelli direktor Toomas Niinemäe sõnul otsivad nemad tööle esmajärjekorras väljakoolitatud proffe. Samas tõdeb Niinemäe, et Eesti hotelli- ja reisibüroode turul sobilikke inimesi väga kerge leida ei ole. Virus eelistatakse uute töötajate leidmisel konkursi korraldamist või personaliotsingufirma abi. Oma tuttavate tööle võtmist suure firma puhul peab Niinemäe libedaks teeks. Ta lisab, et kaadri voolavus hotellides on üsna suur, kuna tihtipeale ei saa töötajad oma kohustustega hakkama.
Hotellinduses peetakse tihti kõige olulisemaks meeskonna loomist ning selle tekkimine võib aega võtta aastaid.
Karjatse arvates keskendutakse tihtipeale firmas liialt palju isiklikele suhetele, selle asemel et keskenduda kliendile. «Eesmärk ei saa olla iseenesest sõbraliku kollektiivi loomine, vaid ühine eesmärk, mille nimel töötades tekibki hea meeskond,» leiab ta.
Kliendi rahulolu ei tähenda Karjatse sõnutsi aga veel seda, et klient ka järgmine kord firmasse tagasi tuleb. Samm edasi rahulolust on tema sõnul see, kui klient tunneb ennast firmas oodatuna.
Endise ettvõtjana lausub Karjatse, et ainult naeratusest ei piisa, vaja on ka head äriideed ehk teenust. Ühes väga tuntud restoranis oli väga naeratav kelner, kes aga ei teenidanud üldse kliente, kirjeldab ta oma kogemust.
Need firmad, kus osatakse hästi teenidada ja pööratakse sellele palju tähelepanu, saavutavad teiste ees edumaa. «Ükskõik kui hea ei ole äriidee, kuid kui korralikku teenidajat ei ole, on üks lüli puudu, mis on sama hea kui tool on ilma jalgadeta või kolme jalaga,» kinnitab Karjatse.
Seotud lood
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele