Õnnemäng konteineritega

Konteinerite käsitlemine kesklinna sadamas meenutab Browni liikumist. Konteineri omanik ei tea, kas otsida oma saadetist sadamakailt või leiab ta selle tolliterminaalist.

Juba sügisest nõuab toll, et konteinerid võivad sadamas omanikku oodata vaid tolliterminaalides. Kuna kesklinna sadamas on ainult üks tolliterminaal, ei suudeta kõiki konteinereid sadama konteinerterminaalist tolliterminaali transportida. Ekspedeerija, kelle konteiner tolliterminaali transporditavate hulka ei mahtunud, võib õnne tänada. Lisakulud terminaali- ja laadimistasude näol jäävad seekord kandmata. ASi Melship Eesti tegevdirektori Paavo Kollomi sõnul teeb taoline õnnemäng võimatuks anda klientidele kindlat transpordihinda.

Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu näeb konteinerite liigutamises siiski mingit reeglipära. Tema väitel saadetakse tolliterminaali kõigepealt aktsiisikaubaga konteinerid (ja seda jõutakse alati) ning pärast seda hakatakse jõudumööda ära vedama tavalise kaubaga konteinereid.

Vaevalt, et taoline süsteemsus mitte aktsiisikaupa vedavale ekspediitorile kindlust sisendab. Pole ka teada, kust saab infot loterii tulemuste kohta -- kas konteiner on veel kail või juba tolliterminaalis. «Ainuke võimalus on kõik kohad läbi helistada ja küsida, ega te meie konteinerit ei ole näinud,» selgitab Kollom ainukest toimivat infosüsteemi.

Udu sõnul peab konteinerite eest sadama territooriumil vastutama sadam. Konteinerite liikumist kajastava arvutiprogrammi puudumine valmistab Udu väitel ka tollile peavalu.

Kaose lahendamiseks peab kail asuvale sadama konteinerterminaalile andma tolliterminaali õigused. Sellega jääksid ära aega ja raha nõudvad laadimistööd kaist eemal asuvatesse tolliterminaalidesse. Iga laevalt kaile tõstetava konteineri kohta paberite vormistamine nõuab uute takerduste vältimiseks ilmselt lisatööjõudu. Neid kulusid tuleb nii kaua kanda, kuni riik leiab olevat piisavalt põhjendatud luua Tallinnasse vabasadam.