- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu sadam maadleb raskustega
Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul on sadama arenguplaanis kaks põhijäreldust. Esiteks, kaubagrupid, millele tuleb sadamal lähiaastatel kontsentreeruda, on puit ja turvas. Ro-ro-tüüpi laevaühenduse loomine Rootsi või mõne muu Euroopa riigiga on arenguplaani kohaselt majanduslikult mõttekas alates 2005. aastast.
Teiseks, kui Pärnu sadamal õnnestub lahendada jäämurdmise probleem, tõuseb sadama käive kolme-nelja aastaga kuni ühe miljoni tonnini aastas. Kruiisilaevandust peetakse Pärnule kui kuurortlinnale ahvatlevaks, leitakse aga, et selles äris liikuv raha on liiga väike, õigustamaks suuri investeeringuid.
ASi Pärnu Sadam omanikud on Pärnu linn 51 protsendiga aktsiakapitalist, AS Pindi Invest 39 protsendi ja AS Eesti Mereagentuur 10 protsendi suuruse osalusega selles firmas.
Midagi novaatorlikku taanlaste töös sadamajuhtide jaoks pole, ütleb Volkov. Ta lisab, et Eesti ametnike jaoks on võõramaalaste sõna pahatihti palju olulisem kui eestlaste endi oma.
Pärnu sadama peamised kaubaartiklid on ka praegu puit ja puidutooted ning turvas ja turbatooted, märgib ta. Arvestades, et kaup tuleb Pärnu sadamasse peamiselt Edela- ja Lõuna-Eestist, ei saagi see suurt teisiti olla, leiab Volkov. Kesk-Eesti kauba pärast käib tõsine võitlus mitme sadama vahel ja enamasti on õnn nende poolel, kes pakuvad teenust aasta läbi, lisab ta.
1995. aastal oli Pärnu sadama veosekäive 688 000 tonni, eelmise aasta karm talv vähendas aga aastakäivet ligi 200 000 tonni. Oma osa oli ka selles, et 1996. aasta oli puiduärile vilets aasta, kuid peamine põhjus oli ikkagi selles, et sadam oli ligi kaks ja pool kuud jäävangis, lisab Volkov.
Paberipuit läheb Pärnust peamiselt Soome ja Rootsi, lõviosa saematerjalist Inglismaale ja Iirimaale, puidugraanulid ja -hake kütteks Rootsi. «Turbabrikett viiakse siit kõik Rootsi Södertäljesse, kasvuturvas põhiliselt Hollandisse, aga ka Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse, ütleb Volkov. Uue ekspordiartiklina on lisandunud Häädemeeste keramsiiditehase toodang põletatud savigraanulid, mida kasutatakse ehituses kergblokkide valamiseks või täitematerjalina, lisab ta.
Üks suuremaid väljavedajaid Pärnu sadamast on Volkovi sõnul firma Greenworld Estonia, mis kuulub Saksa kaubandusgrupile Aurens. Firma võttis pikaajalisele rendile turbaraba, ehitas välja oma tootmisbaasi ja alustas eelmisel aastal eksporti.
Keskmiselt külastab sadamat 30 laeva kuus, teatab Volkov. Tema sõnul on sadama hingekirjas 29 inimest: turbakail 12, puksiiril seitse, süvendajal viis ja kontoris samuti viis inimest.
Suurimaks kordaminekuks eelmisel aastal peab Volkov turbakompleksi rajamist jõesuudmesse ja turbaveo väljaviimist kesklinnast. Turbaterminaal maksis 15 miljonit krooni ja transportöör kuus miljonit krooni. Turbaterminaali ehitas Pärnus end päris hästi sissesöönud ehitusfirma Koger & Sumberg. Sadam sai laenu Ühispangast ja Hansapangast intressimääraga 14--15 protsenti. Volkovi sõnul on pankadele praegu tagasi maksta 11 miljonit krooni ja ASile Ühisliising 3,5 miljonit krooni.
Pärnu sadama ühe omaniku, ASi Pindi Invest juhatuse esimees Rein Kilk ütleb, et temale oli turbaterminaali maksumuse suurenemine võrreldes esialgu planeerituga mõru pill. «Minu jaoks on siin küsitavusi ja ma tahan sadama juhtkonnalt selgeid vastuseid saada,» lausub ta.
Hetkel kuum
Sellel aastal on riik eraldanud Pärnu sadamale jäämurdmiseks juba 5,5 miljonit krooni, millest peaks sadama direktori sõnul piisama, et hoida sadam jäävabana. Palkasime jääd lõhkuma laeva Kapten Mo?kin Peterburist, sest see on odavam kui Eesti jäälõhkujate kasutamine, lausub Volkov. Tema sõnul peaks riigil olema selge otsus, kas ta hoiab jäävabana sadamad, mille veosekäive on vähemalt 500 000 tonni. Sel juhul kuuluksid sinna lisaks Tallinna Sadama suurematele sadamatele ka Paldiski, Kunda ja Pärnu sadam.
Volkovi sõnul kulutas AS Tootsi Turvas eelmisel aastal oma toodangu veoks Tallinna sadamatesse ligi miljon krooni, sel aastal oleks jäävangistuse korral see summa võinud veelgi suurem olla.
Pärnu sadamas on üle nelja aasta töötanud operaatorfirmana AS Reldor. Firma rendileping lõpeb septembris. Rein Kilgi sõnul ei saa välistada, et sadam võtab stividoritöö ja laevade agenteerimise enda peale. «Praegune leping Reldoriga pole sadamale soodne ja see tuleb ümber vaadata ka juhul, kui me selle firmaga jätkame,» lisab Kilk.
Pärnu sadamas on juhtimise probleeme ja välistatud pole sadama juhtkonna vahetus, ütleb üks sadama omanike esindaja. Teine väidab, et asjad pole korras ka Pärnu jahtklubiga, mille president on Peeter Volkov.
Eesti Mereagentuuri esindaja lausub, et firma ootab tähtsaid otsuseid sadama suurimalt omanikult Pärnu linnalt, et siis oma lõplik seisukoht kujundada.
Rein Kilgi sõnul tegutsevad eraettevõtted kasumi saamise nimel ja selles mõttes ei anna Pärnu sadam seni loodetud tulemusi. «Loodame, et meil ei tule midagi teha jõuga, vaid asjad saavad korda nõuga, seda enam, et Pärnu uus linnapea on ise ettevõtja taustaga,» lisab Kilk.
Peeter Volkovi sõnul peaksid investorid sadamast kolme-nelja aasta pärast küll kuni 25 protsendi suuruse kapitalitootluse teenima.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele